Martna kooli ajaloost




See film on salvestatud Martna kooli 160. aastapäeval, 16.11.1996. Seejärel seisis materjal kümme aastat riiulil ja esmaesitlus toimus alles kooli 170. juubelil, 11.11.2006.

Eduard Laur, vilistlane

Noppeid  kooli kroonikaraamatust

Praeguse Martna kooli eelkäijateks on Kuluse, Putkaste, Ehmja luteri usu koolid ja hilisem Enivere õigeusu abikool. Esimene nimestik koostati 2. novembril 1836. aastal Kuluse kooli õpilaste kohta, mis on ühtlasi praeguse Martna kooli asutamise aluseks. Hiljem hakati Kuluse kooli kutsuma Martna kirikumõisa maa järgi Martna kooliks. Seda kuupäeva loeme oma kooli sünnikuupäevaks.

.Kooli 150.aastapäevast on koolil oma logo. Kooli 160.aastapäeva meenutavad uus koolilipp ja  kooli õuele paigutatud mälestuskivi.

Putkaste kooli kohta oli nimestik 18. oktoobrist 1837. a. ja Ehmja kooli kohta 7. novembrist 1938. a.
Kuluse külas tegutses kool Kondi talutares. Õpetajana mainitakse 40-ndate aastate lõpul kohaliku talupoja poega, 17-aastast Aleksander Kustase p. Massalini.

Tolleaegne õppetöö kestis 1-2 aastat. Õpetati usuõpetust, lugemist, kirjutamist ja aritmeetikat.
1850. a. peale olnud õpetajaks Karl Sarapik, keda kohapeal tunti Kooli-Kaarli nime all. Sellel ajal viidi kool Kondi talust Reimi sauna.

Putkaste koolil olid oma ruumid. Möödunud sajandi keskel ehitati siia koolimaja praeguse Lauri maja juurde. Koolimaja ehitamise ja kooli ülalpidamise kulud kandis külarahvas. Kool töötas kolm päeva nädalas, õpetamas käis Kuluse koolist Karl Sarapik. Nii ta õpetaski, kolm päeva nädalas Kulusel, kolm Putkastes. Koolitööst vabal ajal töötas K. Sarapik Putkaste mõisas rehepapina. Mõni aasta hiljem Kuluse ja Putkaste kool ühendati.
Peale Karl Sarapikku sai kooli õpetajaks Priidik Pihk. Õpetaja ameti kõrvalt oli tema veel Putkaste ja Enivere valla sekretär. Ainult õpetaja palgast ei elanud ära.

1875. a. ilmus Eestimaal koolikorraldus, millega kohustati kogukondi talurahvakoole asutama ja neid ülal pidama.  Seoses sellega ehitati Martnas Eniveresse uus koolimaja, kuhu toodi üle Kuluse-Putkaste kool. Selles koolis töötasid õpetajaina vennad Hans ja Peeter Hansen. Hans Jaagu p. Hansen töötas õpetajana 1877-1884, lisaks õpetaja ametile oli ta köster. Peeter Jaagu p. Hansen töötas õpetajana 1884-1887. Kool töötas 5 päeva nädalas. Kuuendal päeval s.o. laupäeval, käisid vanemad "ühepäevalapsed", kellega korrati varemõpitut. Kool oli kohustuslik kõigile 10-13 aastaseile. Koolikohustust täideti halvasti. Koolis mittekäivate laste vanemaid trahviti a` 5 kopikat puudutud päev. Trahvirahad jäeti kehvematele lastele toetuseks ja õppevahendite muretsemiseks. Kooli inventari ja õppevahendeid nappis. Koolil oli 1 orel, 1 seinakell, 1 tool, 1 kõnetool, 4 koolilauda, 1 laelamp, 2 kaarti, 1 gloobus, 12 koolilauluraamatut, 6 maateaduse käsiraamatut, 5 usuõpetuse raamatut.

Kümnendi 1877-1887 õpilaste arv oli vahemikus 32-67. Majanduslikest raskustest tingituna 1887. a. kool suleti ja lapsed viidi üle Ehmja kooli.

Ehmja kool asutati 7. novembril 1838. a. Esimene kooliõpetaja selles koolis oli külarätsep Mihkel Madise p. Vidas. Kooli peeti õhtuti peerutule valgel metsavahi saunas. Ruumis puudusid lauad ja pingid, polnud ka tahvlit. Istuti kus juhtus, kes puupakul, kes ahjuredeli pulgal. Õppetöö toimus täpselt nii kuidas rätsepmeistril oma kutsetööst vaba aega juhtus olema. Sageli õpetas ta lapsi, endal poolik õmblustöö näppude vahel. 1861. a. suri Mihkel Vidas, tema asemel asus 13-aastane poeg Mihkel, kes oli alles alaealine ja võis teisi omavanuseid õpetada ema järelvalve all. Suureks saades Mihklist siiski õpetajat ei saanud, temast sai hoopis mõisa aednik. Kooliõpetajaks tuli kohalik talupoeg Jaan Poom, kes töötas Ehmja koolis 1869. a. sügiseni. Raamatutest - koolitarvetest oli sellelgi koolil suur puudus.

1871. a jätkab Ehmja kool tegutsemist korstnaga talumajas, Kooli talus. Selles majas oli esimeseks õpetajaks Madis Jaansoo. Jaansoo töötas ka vallakirjutajana.

1874-1885 oli kooli õpetajaks Hindrek Saal, kes oli rahva poolt väga lugupeetud mees. H. Saali järglasteks olid Kaarel Karell (1886-1887) ja Jüri Spuul (1887-1889). 1891. a. 17. novembrist määrati Ehmja kooli õpetajaks 18-aastane Jakob Mändmets, Kaarma seminari lõpetaja, hilisem tuntud kirjanik. Ehmja külakoolis ei olnud J. Mändmets kaua, sest see Läänemaa nurk tundus noormehele kõleda ja võõrana.  29. augustist 1892. a. oli Mändmets juba Harjumaa Kose kihelkonnas õpetaja. Läänemaad ta siiski ei unustanud, paljudes tema jutustustes on ta kasutanud selle kandi kohanimesid, muidugi nende seas Martnat, Kasarit jt.
Jakob Mändmetsa järel olid Ehmja koolis õpetajaiks Jüri Kuljus (1892-1894), Aleksander Melsas (1893-1894) ja Villem Vaiküll (1892-1894).

Kool töötas samas majas kuni 1897. a. sügiseni, mil valmis uus koolihoone Ristamäel.
Neljas kool, Enivere õigeusu kool, loodi 1886. a. Enivere koolis õppis lapsi ka kaugemalt: Kirimäelt, Kesust, Rannamõisast ja mujalt. Õpetajaina töötasid siin rändkooli õpetaja Philippos Saaremaalt, Leier, Jürgens ja Massu. 1888. a. Jaan Liik Muhu saarelt. Viimane kooliõpetaja Enivere Baumani suitsutares oli Ivan Paulus. Majanduslikult oli kool viletsal järjel nagu selleaegsed õigeusu koolid kõik. Uue kooli hoone ehitamiseks andis vald toetust 750 rbl. 1902. a. märtsis algasid uue maja ehitustööd. 1902-1903 a. oli kool juba uues majas, millel oli korsten ja klassitoal kolm akent. Uuel õppeaastal osteti koolile ka venekeelset kirjandust 10 rbl. väärtuses. Õppetöö oli koolis pinnapealne, sest õpetaja M. Peterson, preester-salmilugeja, pani sellele vähe rõhku. Kooliinspektor revideeris kooli 1903. a. ja tunnistas koolitöö nõrgaks. Kuna Enivere kooli majanduslik olukord oli pidevalt raske, liideti ta 1915. a. Martna kooliga.

1896. a. otsustas Martna valla volikogu ehitada uue ja suurema koolimaja Ristamäele. Õppetöö algas uues hoones 1897. a. Ristamäel toimus õppetöö vene keeles.

Esimeseks õpetajaks Ristamäel oli Villem Vaiküll (1897-1900), järeltulijad Juhan Kutty (1900-1906), Aleksander Jaks (1906-1917). 1917 a. muudeti kool emakeelseks. 1918.a. tuli kooliõpetajaks Linda Vessart (1918-1919). 1919.a. sügisel valiti õpetajaks Peeter Hunter. Kool oli ühe klassikomplektiga. Alates 1921.a. oli kooli kohustus neli aastat ja teiseks õpetajaks valiti kreiskooli haridusega Kondrad Redlich. 1923/24 õ.-a. avati algkooli kõrgem klass - 6. klass.

Õppetöö jätkus kahe õpetaja ja kahe klassikomplektiga. 1925. a. lahkusid eelmised õpetajad ja ametisse said Evald Soosaar - direktoriks ja Erika Iisrael õpetajaks. Sellel aastal võeti tööle ka kolmas õpetaja, kahel inimesel läks kolmes klassikomplektis õpetamine keeruliseks, kolmandaks õpetajaks tuli Aglaida Teenus.

1926 a. kolis kool Ristamäelt Putkaste mõisa "härrastemajja". Uueks koolijuhatajaks sai Jüri Aguraiuja. Mööblit koolil, peale neljaistmeliste koolilaudade ja kahe klassitahvli, peaagu polnud. Õppeaasta esimesel poolel muretseti vallavalitsuse summadega uus harmoonium, maksis 36500 marka, kaks kantseleilauda, 6 tooli ja muid õppevahendeid. Õppeaasta jooksul revideeriti kooli 2 korral koolinõuniku M. Univeri poolt. Õppetöö tunnistati igati rahuldavaks.

30-ndatel aastatel oli koolis elav seltskonnatöö: aedviljanäitused, õpilastööde näitused, tähistati emadepäeva ja jõulupüha. Näiteks 13. mail 1931.aastal korraldas Martna Õpetajate Ühing Martna kihelkonna koolide vahelise sõpruspäeva, millest võtsid osa Suure-Lähtru, Väike-Rõude, Rannamõisa, Haeska ja Martna kool. Kogunemispaigaks oli Putkaste. Sõpruspäeval mängiti seltskondlikke mänge ja oli ka kehakinnitus võileibade ja teega.

Ka sellel ajal jälgiti hoolekogu poolt õpilaste koolikohustuse täitmist. Näiteks on üles kirjutatud, et 1933-1934 õppeaastal puudusid lapsed kokku 1764 päeva, millest 95 loeti põhjendamatuiks ja selle eest määrati lastevanemaile rahatrahvi kogusummas 22,35 krooni. Rahatrahvile vaatamata ei saatnud isa Ants Laosson last kooli ja ta anti kohtu alla, kohus määras isale noomituse.

1934. a. 13. augustil külastas Martnat Konstantin Päts. Riigivanema vastuvõtul käisid ka Martna kooli õpilased lilli annetamas.

1935.a. kevadel hankis Martna Vabatahtlik Tuletõrje Ühing puhkpilli orkestri pillid ja loodi orkester, mis oli esimene niisugune Martna valla ja kogu kihelkonna ajaloos. Orkestri jaoks raha korjamisel olid Martna kooli õpetajad aktiivsed kaasalööjad.

1. novembril 1936 tähistati pidulikult Martna kooli 100. aastapäeva. Juubelipeoks tehti palju eeltööd. Aktus, koosviibimine lõunalauas ja õhtune pidu läksid igati korda. Tervitasid Läänemaa koolinõunik V. Alttoa, Haridusministeeriumi Koolivalitsuse direktor O.Kiisel, Läänemaa Ajutise Maavalitsuse Haridusosakonna juhataja J. Lossmann. Tervitustelegrammi saatis Haridusminister kolonel A.Jaakson. Tema annetas koolile juubeli puhul "Eesti Entsüklopeedia" poolnahkköites, kokku 8 köidet, hinnaga 200 krooni. Endised Martna kooli õpilased annetasid koolile 70- kroonise siidlipu. Lääne maakoolivalitsus annetas loodusloolisi seinapilte ja tabeleid. Martna Vallavalitsus annetas juubelipeo korraldamiseks 100 krooni sularahas ja raamatukapi.
1937.a. kevadel tähistati esimest korda üleriigiliselt lõpetajate päeva. Ka Martna koolis oli pidulik lõpuaktus. Parimaile lõpetajaile jagati preemiaks raamatuid. Nii sai esimese auhinna Herman Tammela, kellele kingiti "Kalevipoeg". Teine preemia - raamat "Kuldsete lehtede all" anti Salme Lusikule ja kolmas "Kõrboja peremees" läks Oskar Karrole.

Kooli juures töötasid "Noorkotkaste" ja "Kodutütarde" rühmad.

Eesti okupeerimine NSVL poolt kajastus ka hariduses. Kaotati usuõpetus, lisandus vene keel. Likvideeriti endised õpilasorganisatsioonid ning asutati uued. Jüri Aguraiuja jäi koolijuhatajaks edasi. Õpetajaina töötasid A. Kumari, M. Viikmaa, A.Rõõmus.

1941. aastal algas kool alles 19. novembril, kuna koolimajja oli paigutatud sõjavägi. 1941. A. tabas kooliperet kaotus, koolijuhataja Jüri Aguraiuja lasti kooli pargis maha. Koolijuhataja kohusetäitjaks määrati M. Viikmaa, uued õpetajad olid Harri Jõgisalu ja pärast tema lahkumist Roman Marley.

1942.a. määrati koolidirektoriks Juhan Reiles. Sõjaoludest tingituna tegi Haridusdirektoorium korralduse paberimaterjali, sulgede ja pliiatsite tarvitamise kohta.1942/43 õ.-a. võis iga õpilase kohta maksimaalselt tarvitada 9 vihikut, 3 joonistusplokki, 10 sulge, 5 pliiatsit ning 1 kaustik III klassist alates. Koolikohustuslikke lapsi pidi ilmuma kooli 111, neist 11 jäi tulemata materiaalsete raskuste tõttu.

1944. aastal oli koolimajas lastekodu ja ka sõjavägi. Kogu kooli mööbel, raamatud ning muu mööbel sai rängalt kannatada. Kooli juhatajal ei lubatud kooliruumidesse siseneda.

13. juunil 1945 korraldati koolis ülevallaline õpilaste isetegevuse ja omaloomingu olümpiaad, millest võtsid osa kõik valla koolide õpilased ja palju inimesi. Ettekannetega esinesid Martna ja Suure-Lähtru kooli õpilased.
Kool töötas 7-klassilisena kuni 1962. aastal muudeti Martna kool 8- klassiliseks. Putkaste mõisahoones töötas Martna kool 1970. aastani, millal koliti praegusesse koolimajja Martna kiriku vastas teisel pool jõge.