Praeguse Martna kooli eelkäijateks on Kuluse, Putkaste, Ehmja luteri usu koolid ja hilisem Enivere õigeusu abikool.
Esimene nimestik koostati 2. novembril 1836. aastal Kuluse kooli õpilaste kohta, mis on ühtlasi praeguse Martna kooli asutamise aluseks. Hiljem hakati Kuluse kooli kutsuma Martna kirikumõisa maa järgi Martna kooliks. Seda kuupäeva loeme oma kooli sünnikuupäevaks. .Kooli
150.aastapäevast on koolil oma logo.
Kooli 160.aastapäeva meenutavad uus koolilipp
ja kooli õuele paigutatud mälestuskivi.
Putkaste kooli kohta oli nimestik
18. oktoobrist 1837. a. ja Ehmja kooli kohta 7. novembrist 1938. a. Tolleaegne õppetöö kestis 1-2
aastat. Õpetati usuõpetust, lugemist, kirjutamist ja aritmeetikat. Putkaste koolil olid oma ruumid.
Möödunud sajandi keskel ehitati siia koolimaja praeguse Lauri maja juurde.
Koolimaja ehitamise ja kooli ülalpidamise kulud kandis külarahvas. Kool töötas
kolm päeva nädalas, õpetamas käis Kuluse koolist Karl Sarapik. Nii ta õpetaski,
kolm päeva nädalas Kulusel, kolm Putkastes. Koolitööst vabal ajal töötas K.
Sarapik Putkaste mõisas rehepapina. Mõni aasta hiljem Kuluse ja Putkaste kool
ühendati. 1875. a. ilmus Eestimaal
koolikorraldus, millega kohustati kogukondi talurahvakoole asutama ja neid ülal
pidama. Seoses sellega ehitati Martnas Eniveresse uus koolimaja, kuhu
toodi üle Kuluse-Putkaste kool. Selles koolis töötasid õpetajaina vennad Hans
ja Peeter Hansen. Hans Jaagu p. Hansen töötas õpetajana 1877-1884, lisaks
õpetaja ametile oli ta köster. Peeter Jaagu p. Hansen töötas õpetajana
1884-1887. Kool töötas 5 päeva nädalas. Kuuendal päeval s.o. laupäeval, käisid
vanemad "ühepäevalapsed", kellega korrati varemõpitut. Kool oli
kohustuslik kõigile 10-13 aastaseile. Koolikohustust täideti halvasti. Koolis
mittekäivate laste vanemaid trahviti a` 5 kopikat puudutud päev. Trahvirahad
jäeti kehvematele lastele toetuseks ja õppevahendite muretsemiseks. Kooli
inventari ja õppevahendeid nappis. Koolil oli 1 orel, 1 seinakell, 1 tool, 1
kõnetool, 4 koolilauda, 1 laelamp, 2 kaarti, 1 gloobus, 12 koolilauluraamatut,
6 maateaduse käsiraamatut, 5 usuõpetuse raamatut. Kümnendi 1877-1887 õpilaste arv oli
vahemikus 32-67. Majanduslikest raskustest tingituna 1887. a. kool suleti ja
lapsed viidi üle Ehmja kooli. Ehmja kool asutati 7. novembril
1838. a. Esimene kooliõpetaja selles koolis oli külarätsep Mihkel Madise p.
Vidas. Kooli peeti õhtuti peerutule valgel metsavahi saunas. Ruumis puudusid
lauad ja pingid, polnud ka tahvlit. Istuti kus juhtus, kes puupakul, kes
ahjuredeli pulgal. Õppetöö toimus täpselt nii kuidas rätsepmeistril oma
kutsetööst vaba aega juhtus olema. Sageli õpetas ta lapsi, endal poolik
õmblustöö näppude vahel. 1861. a. suri Mihkel Vidas, tema asemel asus
13-aastane poeg Mihkel, kes oli alles alaealine ja võis teisi omavanuseid
õpetada ema järelvalve all. Suureks saades Mihklist siiski õpetajat ei saanud,
temast sai hoopis mõisa aednik. Kooliõpetajaks tuli kohalik talupoeg Jaan Poom,
kes töötas Ehmja koolis 1869. a. sügiseni. Raamatutest - koolitarvetest oli
sellelgi koolil suur puudus. 1871. a jätkab Ehmja kool
tegutsemist korstnaga talumajas, Kooli talus. Selles majas oli esimeseks
õpetajaks Madis Jaansoo. Jaansoo töötas ka vallakirjutajana. 1874-1885 oli kooli õpetajaks
Hindrek Saal, kes oli rahva poolt väga lugupeetud mees. H. Saali järglasteks
olid Kaarel Karell (1886-1887) ja Jüri Spuul (1887-1889). 1891. a. 17.
novembrist määrati Ehmja kooli õpetajaks 18-aastane Jakob Mändmets, Kaarma
seminari lõpetaja, hilisem tuntud kirjanik. Ehmja külakoolis ei olnud J.
Mändmets kaua, sest see Läänemaa nurk tundus noormehele kõleda ja
võõrana. 29. augustist 1892. a. oli Mändmets juba Harjumaa Kose
kihelkonnas õpetaja. Läänemaad ta siiski ei unustanud, paljudes tema
jutustustes on ta kasutanud selle kandi kohanimesid, muidugi nende seas
Martnat, Kasarit jt. Kool töötas samas majas kuni 1897.
a. sügiseni, mil valmis uus koolihoone Ristamäel. 1896. a. otsustas Martna valla
volikogu ehitada uue ja suurema koolimaja Ristamäele. Õppetöö algas uues hoones
1897. a. Ristamäel toimus õppetöö vene keeles. Esimeseks õpetajaks Ristamäel oli
Villem Vaiküll (1897-1900), järeltulijad Juhan Kutty (1900-1906), Aleksander
Jaks (1906-1917). 1917 a. muudeti kool emakeelseks. 1918.a. tuli kooliõpetajaks
Linda Vessart (1918-1919). 1919.a. sügisel valiti õpetajaks Peeter Hunter. Kool
oli ühe klassikomplektiga. Alates 1921.a. oli kooli kohustus neli aastat ja
teiseks õpetajaks valiti kreiskooli haridusega Kondrad Redlich. 1923/24 õ.-a.
avati algkooli kõrgem klass - 6. klass. Õppetöö jätkus kahe õpetaja ja kahe
klassikomplektiga. 1925. a. lahkusid eelmised õpetajad ja ametisse said Evald
Soosaar - direktoriks ja Erika Iisrael õpetajaks. Sellel aastal võeti tööle ka
kolmas õpetaja, kahel inimesel läks kolmes klassikomplektis õpetamine
keeruliseks, kolmandaks õpetajaks tuli Aglaida Teenus. 1926 a. kolis kool Ristamäelt Putkaste mõisa "härrastemajja". Uueks
koolijuhatajaks sai Jüri Aguraiuja. Mööblit koolil, peale neljaistmeliste
koolilaudade ja kahe klassitahvli, peaagu polnud. Õppeaasta esimesel poolel
muretseti vallavalitsuse summadega uus harmoonium, maksis 36500 marka, kaks
kantseleilauda, 6 tooli ja muid õppevahendeid. Õppeaasta jooksul revideeriti
kooli 2 korral koolinõuniku M. Univeri poolt. Õppetöö tunnistati igati
rahuldavaks. 30-ndatel aastatel oli koolis elav
seltskonnatöö: aedviljanäitused, õpilastööde näitused, tähistati emadepäeva ja
jõulupüha. Näiteks 13. mail 1931.aastal korraldas Martna Õpetajate Ühing Martna
kihelkonna koolide vahelise sõpruspäeva, millest võtsid osa Suure-Lähtru,
Väike-Rõude, Rannamõisa, Haeska ja Martna kool. Kogunemispaigaks oli Putkaste.
Sõpruspäeval mängiti seltskondlikke mänge ja oli ka kehakinnitus võileibade ja
teega. Ka sellel ajal jälgiti hoolekogu
poolt õpilaste koolikohustuse täitmist. Näiteks on üles kirjutatud, et
1933-1934 õppeaastal puudusid lapsed kokku 1764 päeva, millest 95 loeti
põhjendamatuiks ja selle eest määrati lastevanemaile rahatrahvi kogusummas
22,35 krooni. Rahatrahvile vaatamata ei saatnud isa Ants Laosson last kooli ja
ta anti kohtu alla, kohus määras isale noomituse. 1934. a. 13. augustil külastas
Martnat Konstantin Päts. Riigivanema vastuvõtul käisid ka Martna kooli õpilased
lilli annetamas. 1935.a. kevadel hankis Martna
Vabatahtlik Tuletõrje Ühing puhkpilli orkestri pillid ja loodi orkester, mis
oli esimene niisugune Martna valla ja kogu kihelkonna ajaloos. Orkestri jaoks
raha korjamisel olid Martna kooli õpetajad aktiivsed kaasalööjad. 1. novembril 1936 tähistati
pidulikult Martna kooli 100. aastapäeva. Juubelipeoks tehti palju eeltööd.
Aktus, koosviibimine lõunalauas ja õhtune pidu läksid igati korda. Tervitasid
Läänemaa koolinõunik V. Alttoa, Haridusministeeriumi Koolivalitsuse direktor
O.Kiisel, Läänemaa Ajutise Maavalitsuse Haridusosakonna juhataja J. Lossmann.
Tervitustelegrammi saatis Haridusminister kolonel A.Jaakson. Tema annetas
koolile juubeli puhul "Eesti Entsüklopeedia" poolnahkköites, kokku 8
köidet, hinnaga 200 krooni. Endised Martna kooli õpilased annetasid koolile 70-
kroonise siidlipu. Lääne maakoolivalitsus annetas loodusloolisi seinapilte ja
tabeleid. Martna Vallavalitsus annetas juubelipeo korraldamiseks 100 krooni
sularahas ja raamatukapi. Kooli juures töötasid
"Noorkotkaste" ja "Kodutütarde" rühmad. Eesti okupeerimine NSVL poolt
kajastus ka hariduses. Kaotati usuõpetus, lisandus vene keel. Likvideeriti
endised õpilasorganisatsioonid ning asutati uued. Jüri Aguraiuja jäi
koolijuhatajaks edasi. Õpetajaina töötasid A. Kumari, M. Viikmaa, A.Rõõmus. 1941. aastal algas kool alles 19.
novembril, kuna koolimajja oli paigutatud sõjavägi. 1941. A. tabas kooliperet
kaotus, koolijuhataja Jüri Aguraiuja lasti kooli pargis maha. Koolijuhataja
kohusetäitjaks määrati M. Viikmaa, uued õpetajad olid Harri Jõgisalu ja pärast tema
lahkumist Roman Marley. 1942.a. määrati koolidirektoriks
Juhan Reiles. Sõjaoludest tingituna tegi Haridusdirektoorium korralduse
paberimaterjali, sulgede ja pliiatsite tarvitamise kohta.1942/43 õ.-a. võis iga
õpilase kohta maksimaalselt tarvitada 9 vihikut, 3 joonistusplokki, 10 sulge, 5
pliiatsit ning 1 kaustik III klassist alates. Koolikohustuslikke lapsi pidi
ilmuma kooli 111, neist 11 jäi tulemata materiaalsete raskuste tõttu. 1944. aastal oli koolimajas
lastekodu ja ka sõjavägi. Kogu kooli mööbel, raamatud ning muu mööbel sai
rängalt kannatada. Kooli juhatajal ei lubatud kooliruumidesse siseneda. 13. juunil 1945 korraldati koolis
ülevallaline õpilaste isetegevuse ja omaloomingu olümpiaad, millest võtsid osa
kõik valla koolide õpilased ja palju inimesi. Ettekannetega esinesid Martna ja
Suure-Lähtru kooli õpilased.
Kuluse külas tegutses kool Kondi talutares. Õpetajana mainitakse 40-ndate
aastate lõpul kohaliku talupoja poega, 17-aastast Aleksander Kustase p.
Massalini.
1850. a. peale olnud õpetajaks Karl Sarapik, keda kohapeal tunti Kooli-Kaarli
nime all. Sellel ajal viidi kool Kondi talust Reimi sauna.
Peale Karl Sarapikku sai kooli õpetajaks Priidik Pihk. Õpetaja ameti kõrvalt
oli tema veel Putkaste ja Enivere valla sekretär. Ainult õpetaja palgast ei
elanud ära.
Jakob Mändmetsa järel olid Ehmja koolis õpetajaiks Jüri Kuljus (1892-1894), Aleksander
Melsas (1893-1894) ja Villem Vaiküll (1892-1894).
Neljas kool, Enivere õigeusu kool, loodi 1886. a. Enivere koolis õppis lapsi ka
kaugemalt: Kirimäelt, Kesust, Rannamõisast ja mujalt. Õpetajaina töötasid siin
rändkooli õpetaja Philippos Saaremaalt, Leier, Jürgens ja Massu. 1888. a. Jaan
Liik Muhu saarelt. Viimane kooliõpetaja Enivere Baumani suitsutares oli Ivan
Paulus. Majanduslikult oli kool viletsal järjel nagu selleaegsed õigeusu koolid
kõik. Uue kooli hoone ehitamiseks andis vald toetust 750 rbl. 1902. a. märtsis
algasid uue maja ehitustööd. 1902-1903 a. oli kool juba uues majas, millel oli
korsten ja klassitoal kolm akent. Uuel õppeaastal osteti koolile ka venekeelset
kirjandust 10 rbl. väärtuses. Õppetöö oli koolis pinnapealne, sest õpetaja M.
Peterson, preester-salmilugeja, pani sellele vähe rõhku. Kooliinspektor
revideeris kooli 1903. a. ja tunnistas koolitöö nõrgaks. Kuna Enivere kooli
majanduslik olukord oli pidevalt raske, liideti ta 1915. a. Martna kooliga.
1937.a. kevadel tähistati esimest korda üleriigiliselt lõpetajate päeva. Ka
Martna koolis oli pidulik lõpuaktus. Parimaile lõpetajaile jagati preemiaks
raamatuid. Nii sai esimese auhinna Herman Tammela, kellele kingiti
"Kalevipoeg". Teine preemia - raamat "Kuldsete lehtede all"
anti Salme Lusikule ja kolmas "Kõrboja peremees" läks Oskar Karrole.
Kool töötas 7-klassilisena kuni 1962. aastal muudeti Martna kool 8-
klassiliseks. Putkaste mõisahoones töötas Martna kool 1970. aastani, millal
koliti praegusesse koolimajja Martna kiriku vastas teisel pool jõge.
