Head aega üheksas klass!

Kuna praegu on maikuu ja ennekõike koolilõpp, otsustasime (nagu igal aastalgi) teha aasta viimasesse koolilehte üheksandike eri. See oleks meie viis neid siit koolist ära saata. Aga ega me neid Martnast niisama ära saada, enne tahame neid ikka piinata ja nendelt nii palju infi tuleviku plaanide kohta välja uurida, kui võimalik. Siin ongi mõned küsimused, mille abil saab natuke paremini teada Martna põhikooli 2004 aasta lennust.

1) Sinu valitud keskkool:

Anu P: Ma ei tea veel, tahtsin Hiiumaale minna, aga vist ei saa. Seal on Suuremõisa Tehnikum, kus saab aiandust õppida!

Allar: Vana Vigalasse, haaa, seda veel uuritakse!

Rovena: Täpselt ei teagi, kuhugi gümnaasiumi. Katseid veel ei ole kuhugi teinud aga tahaksin minna Suuremõisa Tehnikumi.

Kareta: Arvan, et Kullamaale. Muidu tahaksin minna Tartu Kutseharidus Keskusesse, seal saab õppida pagar- kondiitriks.

Piret: Kuhugi kutsekooli lähen.

Ege: Gümnaasiumi või Wiedemanni.

Anu J: Kas Wiedemanni või HG-sse.

Maarika: HWG või HG.

Aivar: Taebla kutsekeskkooli, ehitusviimistlust õppima

2) Sinu unistuste amet.

Anu P: Ei teagi, midagi lilleseadmise või aiandusega. Mulle meeldivad sellised asjad.

Allar: Rallisõitjaks! Tegelikult ei tea.

Rovena: Ma ei tea.

Kareta: Juuksuriks, aga seda saab õppida alles pärast keskkooli.

Piret: kokaks.

Ege: Juuksuriks, kosmeetikuks, küünetehnikuks.

Anu J: Eks see tulevikus paista, kelleks saan. Tahan keeltega tegeleda.

Maarika: Eks tulevik näitab, kelleks saan.

Aivar: Kosmonaudiks

2) Kuidas on sulle need aastad siin koolis meeldinud?

Anu P: Normaalselt, kool nagu kool ikka. On ju ka hullemaid koole.

Allar: Meeldivad aastad.

Rovena: Normaalselt.

Kareta: Üpriski huvitavad. Tagantjärgi mõeldes teeks paljusid asju teisiti.

Piret: Üle küngaste ja mätaste.

Ege: Esimest klassi eriti ei mäleta, aga muidu on lahe olnud!

Anu J: Niivõrd - kuivõrd.

Maarika: Päris lahe on olnud!

Aivar: Jama! Mõttetu!

3) Martna kooli üldmulje.

Anu P: Normaalne.

Allar: Mis mulje siin olla saab.

Rovena: Hea mulje.

Kareta: Siin kõik teavad üksteist ja sellepärast saavad kõik kõigiga läbi.

Piret: Keskmine.

Ege: Mulje on hea. Hästi kodune, kõik teavad üksteist.

Anu J: Kool nagu kool ikka, ainult natukene omapäraste õpilaste ja õpetajatega.

Maarika: Tavaline pisike kool.

Aivar: Pommiauk.

4) Martna kooli õpetajad.

Anu P: Mõned on normaalsed, mõned mulle eriti ei meeldi.

Allar: Õpetajad!

Rovena: Eks kõigil ole omad head ja vead, üldiselt on kõik head õpetajad.

Kareta: Üsna optimistlikud ja oskavad oma ainet õpetada.

Piret: Osad õpetajad on normaalsed, aga teine osa on vastikud kiusupunnid.

Ege: Õpetajad on kõik lahedad ja toredad. Oma ala proffid.

Anu J: Põhimõtteliselt normaalselt, vahest (päris tihti) käivad närvidele.

Maarika: No mõned õpetajad õpetavad hästi, mõned halvemini.

Aivar: Normaalsed ja õpetavad hästi!

5) Sinu lemmik õpetaja(d).

Anu P: Ants Roos. Ma sain ta tunnis viisi ja ta õpetas ka hästi.

Allar: Pole olnudki.

Rovena: Ants ja Ann Roos, sest nad olid normaalsed ja oskasid hästi õpetada.

Kareta: Algklassides meeldis Siiri, sest ta oli siis hea, vahepeal meeldisid Roosid, sest nad olid nii rõõmsameelsed. Ja nüüd on kõik õpetajad omamoodi…

Piret: Siiri ja Voll

Ege: Annika, Siiri, Imbi, Aili, Roosid ja Voll.

Anu J: Ann Roos meeldis, Siiril pole ka väga vigagi, Seiton Aili õpetab hästi.

Maarika: Siiri (lahe tädi), Seiton Aili õpetab õudselt hästi.

Aivar: Siiri, ta on igavene vägev tädi!

6) Sinu klass:

Anu P: Päris hea, vahepeal on tülisid ka olnud aga tegelikult hoiame kokku.

Allar: Käib kah, kui paremat pole.

Rovena: Normaalne, täitsa normaalne.

Kareta: Kõik on jäänud esimesest klassist samaks, vahepeal on tulnud ja läinud, aga Allar on alles jäänud!

Piret: Üpris hea.

Ege: Klass muidu väga meeldib. Ta on peaaegu algusest samasugune olnud, kui praegu, ja teame üksteist läbi ja lõhki!

Maarika: Enam-vähem saan kõikidega läbi.

Aivar: Hea klass on.

7) Eelmised üheksandikud ja järgmised.

Anu P: Eelmised: Ma ei tea, palju poisse; Järgmised: Kokkuhoidvad.

Allar: E: Käib kah; J: ( Naerab) Ei oska midagi öelda.

Rovena: E: Normaalsed; J: Normaalsemad, kui eelmised.

Kareta: E: Kohusetundlikud ja realistlikud; J: Tunduvad natuke lapsikud, aga ehk kasvavad veel.

Piret: E: Nagu väiksed tited; J: Hullem, kui eelmised üheksandikud.

Ege: E: Hästi lahedad; J: Poisid on tibud. Nende klassis on plikadel võim, nad on bossid.

Anu J: E: Suur poiste kamp oli. Tegelikult oli normaalne klass, plikadega sai hästi läbi. Osad poisid on ka lahedad; J: Seal leidub päris normaalseid aga ka natuke ebanormaalseid.

Maarika: E: Täiesti lahe klass; J: Tüdrukud on täiesti lahedad. Poistega ei saa läbi.

Aivar: E: Normaalsed; J:Pange põlema! Mõttetu!

8) Mida ütled neile, kes peavad Martna koolis edasi käima?

Anu P: Õppige, vastupidiselt minule.

Allar: Midagi ei ütle.

Rovena: Midagi.

Kareta: Kordan õpetaja Aili tarkust: Õppida, õppida, õppida!

Piret: Õppige, ärge olge loodrid!

Ege: Õppige korralikult, ärge pange poppi ja austage õpetajaid!

Anu J: Tundke elust rõõmu ja ärge õppimist unustage!

Maarika: Õppige hästi palju!

9) Sinu tunded lahkudes Martna koolist.

Anu P: Hea tunne on, ma tahan ära minna, sest ära tüütab ühes kohas vahtimine.

Allar: Suurema heameelega.

Rovena: Ma ei tea, tavalised tunded, natuke võibolla jään igatsema ka, väike kool ju.

Piret: Hea meeleolu!

Ege: Kui ma ütleks, et lahkun kergendustundega, siis ma valetaksin. Muidugi on paha lahkuda, oled ju 9 aastat siin käinud. Nii kodune on.

Anu J: Rahulolev tunne, päris lahe oli siin.

Maarika: Kurb tunne, kahju on ära minna.

Aivar: Nutused ja õnnelikud!

10) Mis jääb sulle Martnast kõige paremini meelde?

Anu P: Bussijaam, seal on kogu aeg inimesed.

Allar: Midagi ei jää.

Rovena: Pood, tore koht!

Kareta: Kuidas Aivar ja Tauri musi tegid, kuidas Urmas õpetaja jalga hammustas ja tülid õpetajatega.

Piret: Õpetajate õiendamine. See pakub küll nalja.

Ege: Kõige paremini see, et kõik on hästi sõbralikud ja koolikokk oskab ülihästi küpsetada.

Anu J: Osad õpetajad jäävad meelde ja kindlasti ka mõned klassikaaslased. Koolis sai ju igast lollusi tehtud!

Maarika: Urmas! Kõik muu ka.

Aivar: Ilusad tüdrukud!

11) Midagi naljakat

Anu P: Ei tule hetkel meelde

Allar: Ma ei mäletagi.

Rovena: Käisin vennaga ühes klassis ja ta tahtis Padu Anut koolikotiga visata, aga Anu hüppas kõrvale ja õpetaja Seiton astus just sisse ning oleks peaaegu pihta saanud.

Kareta: See ongi naljakas, kuidas Urmas õpetaja jalga hammustas.

Piret: Kui Allar tuli tüdrukute WC-st välja ja õpetaja Imbi nägi teda.

Ege: Siis, kui õpetaja kiusas Urmast ja Urmas hammustas õpetajat.

Kui Martin Pukk läks klassi ette ja hakkas käelt spikrit lugema, aga ta ei saanud oma käekirjast aru ja muidugi märkas seda ka õpetaja, kes hakkas naerma!

Anu J: Nalja saab tihti, aga midagi kindlat nii väga meelde ei tule, tihtipeale on lõbus…=)

Maarika: Ma ei mäleta, kõik on naljakas.

Ja siia on iga üheksandik kirjutanud oma klassikaaslaste iseloomustused:

Piret: Sõbralik, rahulik, vahel mõnikord närvitseb, võtab sõnatuks, natuke vist närvihaige, normaalne, kisakõri, joodiku häälega, eriti kahtlane kuju.

Kareta: Töökas, pidevalt teeb midagi, normaalne inimene, normaalne, lahe, vahepeal häiriv, uimane, vingub alati, tore tüdruk.

Rovena: Talle meeldib kamandada, normaalne inimene, laheda jutuga, tore, fun, tundub vaikne, hobuste fänn.

Anu J.: Taibu, tarkpea, õpib kogu aeg, oskab paljusid asju, tibi-tobi, normaalne, kogu aeg lõbus, kohusetundlik, hästi tore plix, hästi tore, lahe, tore tüdruk.

Maarika: käib kah, normaalne, samasugune nagu Anu Jänes, parim sõbranna, tihane, hullumeelne, humoorikas, kahtlane kuju.

Ege: Vahel ülbe, oma sõpradesse suhtub hästi, talle meeldib kamandada, pole sõnu, lõbus, lahe, võiks mõnikord mõned asjad ütlemata jätta, käib pinda, arvab endast liiga palju, ülbe, tore tüdruk.

Anu P: omamoodi frukt, vaikne, on kuidas on, bad girl, omaette hoidev, normaalne, nagu Padu ikka.

Aivar: Närvihaige, normaalne, natuke endast liiga heal arvamusel, üldiselt lõbus, solvub ja vihastab liiga kergesti, tore kaaslane.

Allar: Normaalne, meie klassi poistest kõige normaalsem, üle prahi, tupsu, tõesti lahe, killu vend, normaalne kutt, tore poiss.

Urmas: Normaalne,tibi-tobi, pole midagi öelda, lapsik, üle mõistuse, käib vahest pinda, temaga ei hakka igav, hull vend.

Ja siin on nad kirjutanud kõigist oma klassijuhatajatest:

Õpetaja Liili Merimaa: normaalne, tore tädi, üsna tore, paneb kahtesid, pole väga hull, suhteliselt range.

Õpetaja Anu Voll: Lahe õps, õpetab normaalselt, käib kah, normaalne, tore, temaga saab nalja, rahulik, vahest päris kileda häälega, normaalne, hea õpetaja.

Anu on ju klassi priimus,

Teistega ei ole riius.

Toimetab ka ajalehte,

See tal võtab vabad hetked.

Karetal on tähtis nägu,

Ta ei kisenda kui kägu.

ÕOV-s ta asju klaarib,

Kogu aeg ka ringi vaarib.

Murelikult mõtleb veel,

Kuhu kooli Piret teel.

Otsusele ei ta jõua,

Aega ikka juurde nõuab.

"12 minti jooksin ära!"

Sellest palju oli kära.

Kõrged koolid silme ees,

Aivar ikka kõva mees!

Rovena on meil vana rahu.

See ei teistel pähe mahu.

Vahel teeb ta kõrget häält,

Selleks ta ju ilma pääl.

Maarika küll tundub vaikne,

Iseloom ent pole paikne.

Kunagi ei alla anna,

Klassi asju õlul kannab.

Viskab nalja, naerab kah,

Üldse väga jutukas.

Allar, krutski vend on ikka tema,

Välimuselt päris kena!

Vahest tõsine, kuid kiire.

Ei endale sea üldse piire.

Urmasel on armsad põsed,

Käed tal pole üldse rõsked!

Vaidlushimulisel Egel,

Loodame, et suur saab pere.

Praegu mõtleb, kuhu minna,

Arvab, et vist läheb linna!

"Aiandus on huvitav,

see mind ainult kummitab."

Padu Anu arglik tundub.

Õppimisest ta ei keeldu.

Mirjam ja Kelli

Nooruslik Anu Voll

Oma lehes oleme rääkinud hästi palju maadlusest, aga treenerist pikemalt veel jõudnud ei ole. Niisiis ongi selles lehes üks pisike jutt maadluspoiste treeneriga Tiit Seitoniga.

Mis koolid olete lõpetanud?

Martna Põhikooli, Kehtna Näidissovhoos Tehnikumi ja erialalt olen õppinud töökoja juhatajaks.Praegu õpin aga maadlustreenerite kursustel.

Milline õpilane olite koolis?

Koolis olin keskmine, tavaline õpilane. Armastasin sporti teha, meeldis nätlemine ja matkamine. Vahest tegin ulakusi ka.

Võrrelge palun Martna Põhikooli teie aja ja praeguse ajaga.

Minu meelest oli meie ajal koolis kord rangem ja arvan, et see oli ka õigem.

Kelleks tahtsite väiksena saada?

Kõigepealt tahtsin saada autojuhiks aga vahepeal tahtsin saada õpetajaks.

Kus olete maadlemist õppinud?

3 aastat Ergard Männiku käe all Haapsalus ja 4 aastat

Kehtna Tehnikumis Harri Koiduste käe all.

Kui kaua olete tegelenud maadlusega?

Koos treeneri tööga 16 aastat.

Teie esimene treener.

Esimene treener oli E. Männik, ta on ENSV teeneline treener, väga hea pedagoog ja hea sõber.

Suurimad autasud, mis olete ise võitnud.

ENSV noorte meister 1980 aastal ja viie kordne Tehnikumi spartakiaadi võitja.

Maadlemise positiivsed ja negatiivsed küljed.

Positiivsed: Maadlus annab võimaluse iseseisvalt ja kiiresti otsuseid vastu võtta. Kasvatab tahtejõudu ja vastupidavust. Annab jõudu ja kiirust. Arendab mõistust.

Negatiivsed: Kahjuks ei sobi see ala minu arvates tüdrukutele.

Kui suurt osa mängib teie igapäevaelus OÜ Fazenda?

OÜ Fazenda on meie perefirma ja minule tööandja. Seal tuleb mu pere leib.

Mida arvate tänapäeva noortest?

Noored on nagu noored ikka, nad on oma aja nägu!

Miks on Teie vaba aja viiteks meie kooli poiste maadlema õpetamine?

Sest mulle meeldib maadlus ja mulle meeldib tegeleda lastega.

Kuidas olete rahul Martna poiste maadlustasemega?

Maadlustase on kogu aeg tõusnud ja olen sellega rahul.

Kui kaua kavatsete veel maadlustreenerina jätkata?

Seni, kuni on kas või üks maadlushuviline.

Kui suurt tulevikku ennustate meie maadluspoistele?

Kõik oleneb poiste töökusest ja tahtmisest. Sest minu meelest on kõige suurem andekus inimese töökus!

Ja jutu lõpetab treener ühe toreda lausega: Et elus midagi saavutada, selleks tuleb palju vaeva näha! Edu teile!

Anu

Üks väike jutt

Kõik ju teavad, et kevad on koolilõpu aeg igal pool. Ja kuigi meie alles põhikoolis käime, ei ole meiegi jaoks see keskkooli lõpp tea, kui kaugel. Aga mida teha kui keskkool lõpetatud? Sellele küsimusele ei oskagi paljud vastust leida. Kõige parem oleks juba praegu hakata vaikselt mõtlema oma tuleviku plaanidele, järgevast jutus ongi esile toodud paar võimaluse varianti. Lugege ja hakake vaikselt mõtlema!

Elu on osa haridusteest

Kuulsat prantsuse filosoof Charles Montesquieu`d laenates: “Me saame kolm haridust: ühe vanemailt, ühe kooliõpetajailt ja ühe elult. Kolmas räägib kõigele vastu, mis kaks esimest meile õpetavad.”

Mina oma vaadetes päris nii radikaalne pole. Selge on aga see, et “elu” roll meie haridustee osana on Eestis paraku endiselt alahinnatud. “Elu” all pean ma kaasaegses maailmas, kus Eestist on saanud Euroopa Liidu liige ning kus noortele on avanenud niivõrd palju uusi teid, silmas võimalust reisida, teha tööd, tutvuda teiste elukeskkondade, inimeste ja kultuuridega ise selle juures maksimaalselt iseseisev olles.

Arutelu selle üle, miks eesti noored pürgivad iga hinna eest kõrgharidust omandama, ilma valitud ala vastu huvigi tundmata, on kestnud juba

pikki aastaid. Lahendus on tegelikult imelihtne – noored peavad saama võimaluse olla mõnegi aja iseseisev, tutvuda uuega, näha valikute paljusust ja mitmekesisust. Sel viisil avardunud silmaring on oluliste, tulevikku puudutavate otsuste tegemisel kindlasti suureks abiks. Lisaks õpetab mõnda aega vanematest eemal olemine ka sõltumatult mõtlema – vanemate hea nõu on küll väärtuslik, kuid oma tuleviku kujundamisel on ikka iga inimene ise olulisim otsustaja.

Võimalusi oma haridusteesse pisut “elu” põmida on mitmeid. Näiteks miks mitte võtta pärast gümnaasiumi lõpetamist kõigepealt hoopis üks aasta “vabaks” ning tegutseda vabatahtlikuna. Oma võsudele taolise võimaluse kinkimine ei nõua vanematelt isegi kukrukergendamist – noor peab leidma endale nn saatjaorganisatsiooni, mõtlema välja mida ta vabatahtlikuna teha soovib, olema aktiivne ja motiveeritud ning peagi ongi uksed uutele kogemustele valla. Täiesti tasuta. Sobivat saatjaorganisatsiooni aitab leida näiteks ühendus Euroopa Noored.

Eurodeski projekt, mille juht ma mõned aastad tagasi olin, vahendab samuti erinevaid reisimis- ja töötamisvõimalusi. Noori aidatakse rahastamisvõimaluste otsinguil ning ollakse abiks igaühe jaoks sobivaima sihtriigi ning tegevuse leidmisel. Projekti koduleheküljel on andmeid mitmesugustest võimalustest oma silmaringi avardada.

Info on edastatud kogu Euroopat katvasse Eurodeski võrgustikku kuuluvate tugikeskuste poolt.

Ma ei usu, et tavapärased, kivistunud arusaamad sellest “kuidas elu tuleb elada” peavad alati õiged olema. Praeguses tohutult suuri väljavaateid pakkuvas maailmas on oluline mitmekülgsus, liikuvus ning teadlikkus oma eesmärkidest ja soovidest. Kuna mul on olnud võimalust mitmel pool ringi reisida ning ennast täiendamas, olen ise rõõmuga elavaks kinnituseks oma veendumusele. See on kasulik! Eelpool väljatoodud näited tõestavad, et võimalus oma maailmapildi laiendamiseks on igal noorel.

Seega – oma haridustee kujundamisel tasub kaaluda ka mitmesuguseid lisavõimalusi. Ega siis edasiõppimine seetõttu raskene ega ära jää. Lihtsalt järgmist olulist sammu astub pisut ka “eluga” tutvunud inimene enesekindlamalt ja läbimõeldumalt. Teooria ei pruugi just alati nii hirmsasti hall olla, kuid ka elu kuldne puu väärib nägemist.

Soovitan lugeda lisainfot ja tutvuda teiste kogemustega kodulehekülgedelt:

www.eurodesk.ee

www.noored.ee

www.youthportal.org

Silver Meikar

Noorte esindaja Riigikogus