· MIDA ARVAD NARKOOTIKUMIDEST JA NARKOMAANIDEST?

· MISSI JA MISTERI VALIMINE

· ÕPETAJA AILI

· PERSOON – VALLA SOTSIAALNÕUNIK AINO KIVIPUUR

· ENDINE ÕPILANE – SÕDURPOISS HEIKI

· KUU TÜDRUK

· MARTNA MATT 2004

· NARKOOTIKUMID

· VASTUKAJA

· JÄRJEJUTT

MIDA ARVAD NARKOOTIKUMIDEST JA NARKOMAANIDEST?

Sissejuhatus teemasse narkootikumid…

Jaanika: “Ise ei tarvita ja ei ole ka narkomaan. Mul on suht savi.”

Mairi: “Ma ei oska midagi öelda. Äää… Oota, ma mõtlen. Mulle meeldivad narkarid.”

Kardi: “Rõvedad asjad. Mina ei tea, äämm… Ei tea, pole ise kokku puutunud.”

Triin: “”They rock”, jutumärkides. Cnormaalne.”

Kelli: “Ma ise ei tea ühtegi narkomaani, noh tõsist. No olen lugenud, kes hakkas süstima ja mulle piisas lugemisest, see oli rõve. Mind ei huvita, kas teised panevad narkotsi.”

Urmas: “Mitte si… ei arva. Ma ei arva nendest midagi. Miks üldse peaksin arvama. Tolgused on.”

Allar: “No comments.”

Kareta: “Väga halb asi on narkots. Olen näinud inimesi, kes on uimas väga vägivaldsed. Nad arvavad, et on ainult nemad ja maailm.”

Aurel: “Ma ei tea midagi. Ausalt ka ise ei ole proovinud.”

Piret K.: “Narkootikumid on aeglane surm. Narkomaanid elus alla läinud inimesed. Nad ei tea, mida oma eluga peale hakata.”

Ege: “Ei poolda neid. Ise ei ole tarbinud ja ei tarbi ka.”

Maarika: “Ise proovinud ei ole. Pole tarbinud ega ei tarbi ka. Arvan, et mingi jama värk on.”

Sven: “Pistku need p…. . Pangu end põlema. Halb komme!”

Mirjam

13.veebruaril, päev enne sõbrapäeva, toimus meil koolis üks sõbralik üritus. Nimelt valisime kooli 2003/2004 õppeaasta missi ja misteri .Valimise tegid lihtsamaks huvitavad voorud: vabakava , enesetutvustus ja riietus (koolivorm ja tulevikuriietus). Nende põhjal valitigi meile miss ja mister. Missiks sai Kardi Laansoo ja misteri rasket ametit kannab juba esimest aastat Vairo Kasepalu. Vairol muideks konkurentsi karta polnud , sest ta oli ainuke misterikandidaat. Eelmistel aastatel oli kooli misteriks tema vend Sander Kasepalu. Kardil asi nii lihtne polnud. Missi- ja misteri valimise lõpetas , nagu meil kombeks , üks korralik sõbrapäevamöll. Kes seekord peost ilma jäi , see ärgu nukrutsegu , sest sõbrapäev tuleb järgmine aasta jälle.

Maarika

Kus kasvasite üles?

Tallinna lähedal Raasikul.

Milline õpilane olite kooliajal?

Olin väga kohusetundlik ja püüdsin hästi õppida.

Mis koolid olete lõpetanud?

Raasiku 8-kl. kool, Kehra Keskkool, Tallinna Pedagoogiline kool ning sel suvel püüan lõpetada Tallinna Pedagoogilist Ülikooli.

Mis ained teile meeldisid? Mis mitte?

Meeldisid kirjandus, muusika, inglise keel, geograafia, ajalugu ja matemaatika. Tundusid huvitavad.

Ei meeldinud 1) füüsika, sest ei saanud ainest aru ja kartsin väga õpetajat

2) kehaline-kasvatus, sest ei suutnud täita ühtegi normi peale pikamaajooksu. Ühel suvel jäin suvetööle kehalises-kasvatuses.

Millal/kuidas tekkis soov saada inglise keele õpetajaks?

Inglise keele õpetajaks sain läbi kohustusliku sundimise, sest muidu poleks mul Martna Põhikoolis enam tööd pakutud. Meelsamini olin klassiõpetaja.

Kuid tänu toredatele õpilastele meeldib mulle ka inglise keelt anda.

Kui kaua olete meie koolis töötanud?

1. augustil 2004 tähistan 20. aastat.

Kuidas olete nende aastatega rahule jäänud?

Tänu toredatele õpilastele on hea meenutada kõike, mis on hästi läinud.

Millised õpilased teile meeldivad?

Töökad, vaidlushimulised, energilised.

Mis teid õpilaste juures häirib?

Hilinemine, valetamine, lohakus.

Millised on Martna PK õpilased teie arvates?

Tublid, töökad, sõbralikud.

Mis võiks koolielus teisiti olla?

Võiks olla rohkem võimalusi õpilastel peale koolitööd (õppimist) koos olla, koos tegutseda (matkad, teatrid, kinod…).

Mida teha ulaka õpilasega?

Püüda leida põhjus, miks ta on ulakas ning pakkuda talle energilisemat tegevust, et ulakused muutuksid positiivseks rassimiseks.

Millega tegelete vabal ajal?

Vabal ajal loen, reisin, käin sõpradel külas. Meeldib käia teatris ja kinos.

Kuhu viiks teid teie unistuste reis? Miks?

Inglismaale ja Londonisse, sest tahaksin kõike ise näha, millest olen teile õpetanud ja rääkinud. Samas pelgan oma unistustes pettuda!

Mida arvate iseendast?

Olen alles poolel teel, on paljugi mille kallal tööd teha.

“Tänan küsimuste eest. Loodan, et vastused meeldisid! Jõudu ja jaksu Teile kõigile!”

Inglise keele õpetaja Aili Seiton

Anu

Aino Kivipuur on Martna Vallavalitsuse sotsiaalnõunik ja seekord ma mõtlesin, et võiks temaga intervjuu teha…

Kus kasvasite üles?

Minu lapsepõlv möödus Mulgimaal Abja-Paluoja lähedal maal, onu peres.

Mis koolid olete lõpetanud?

Õppisin Abja Keskkoolis, mille lõpetasin 1963.aastal.

Millised olid teie kooliaastad?

Meie koolis oli üle 1000 õpilase, kool töötas kahes vahetuses ja koolis õppisid ka vene lapsed eraldi klassides.

Alates kolmandast klassist elasin kooli internaadis. Olime 6-8-kesi toas, hiljem keskkooli ajal kahekesi .

Meie koolil oli suur park, mida pidevalt metsast juurde rajasime, staadion, palliplatsid - talvel liuväli, vabaõhuklass ja kooliaed koos kasvuhoonega. Kasvuhoones kasvatasime lille- ja aedviljataimi kooliaia tarbeks.

Töötasime kooli ümbruse korrastamisel ja kooliaias, fantastilise bioloogia õpetaja juhendamisel.

Kandsime koolivormi, see vist isegi meeldis meile. Koolipidudel oli kaunistuseks valge krae, põlle võtsime eest.

Mäletan, et koolis toimus palju mitmesuguseid vabaaja üritusi, tänu sellele ei olnud aega koduigatsust tunda.

Raskem aine koolis vene keel, mille hääldamist ei saanudki selgeks. Meeldisid jutustavad ained ja matemaatika sõnalised ülesanded.

Meie koolis oli palju noori õpetajaid ja meie vahelised suhted olid tõeliselt meeldivad. Õpetajaid kutsusime perekonnanimega ja teietasime.

Tõsine karistus oli, kui saadeti direktori juurde ja pidid rääkima, millega said hakkama ja kuidas ennast parandad, selline kogemus on ka minul.

Käitumishinde alandamine ja koolist väljaheitmine olid äärmuslikud abinõud.

Internaadis tegime igasuguseid “koerustükke”, kuigi kasvatajad olid väga ranged.

Kus olete töötanud? Kui kaua?

Pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist töötasin 23 aastat loomaarstina, sellest 20 Martnas.

Martna Vallavalitsuse sotsiaalnõunik sai minust pärast kolme aastase täiendkoolituse läbimist 1992.a. , varsti saab 12 aastat selles ametis.

Mis teile teie töö juures meeldib? Mis mitte?

Meeldib suhelda inimestega ja otsida koos lahendusi nende probleemidele.

Ei meeldi kui valetatakse ja vassitakse.

Miks just sotsiaalsnõuniku amet?

Horoskoobi järgi olen abistajaks loodud.

Kuidas on suhted kolleegidega?

Suhted kollegidega head, töötame ühtse meeskonnana.

Milline arvamus on teil Martna Põhikoolist?

Martna Põhikool on normaalne kool oma õpilaste ja õpetajatega.

Võrrelge tänapäeva ja selle aja teismelisi, kui teie veel noor olite?

Tänased noored on tänase ühiskonna peegel , meie olime oma aja lapsed.

Teile on antud vabadus ja palju õigusi, meie elasime üsna kindlate reeglite järgi.

Millega tegelete vabal ajal?

Mul on neli lapselast, palju oma vaba aega veedan koos nendega. Loen, lahendan ristsõnu, kevadest sügiseni toimetan õues ja aias . Meeldib metsas kolada.

Mis teid rõõmustab? Mis kurvastab?

Rõõmu on toredatest inimestest ja lähedastest. Kurvastab üksindus.

Kuhu on viinud teid teie reisid? Kuhu veel minna sooviksite?

Minu esimene reis oli keskkooli ajal veoauto kastis Moskvasse. Sõiduraha teenisime kolhoosi kartulipõllul.

Kaks korda olen käinud Kanadas, külas oma vanematel, tõeline nauding oli kaks nädalat laeva reisi üle Atlandi ookeani Montrealis Helsingisse, vahepeatustega Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa sadamalinnades. Olen käinud veel korra Moskvas, Peterburis, sõitnud laevaga mööda Doonaud ja külastanud kõiki Doonau äärseid riike. Loosiga võitsin India reisi. Hiljuti reisinud Soomes, Rootsis, Norras ja Austrias. Mulle meeldivad loodusreisid, linnad väsitavad.

Unistan sõidust Austraaliasse, äkki õnnestub!

Lehe lugejatele soovin - austage oma õpetajaid ja armastage oma kooli!

Lehe tegijatele soovin jõudu ja edu! Olete hästi tublid.

Anu

SÕDURIPOISS HEIKI

Kindlasti teavad kõik meie kooli vanemad õpilased Heiki Sannikut. Ta on olnud kaks korda Martna sitkeim poiss, oli põhikooli ajal kõva spordipoiss ja nii mõnedki discod oli just tema see, kes muusikat lasi.

Heiki on sündinud 1983.aastal 8.oktoobril kaalude tähtkujus. Keskkoolis käis Heiki HWGs.

Kuidas sulle Wiedemann meeldis?

Hästi! Tore kool heade ja sõbralike õpetajatega. Toredad üritused olid. Igav seal ei hakanud. Ja spordi võimalusi oli palju. Mulle ei meeldinud Jaaniste, sest mulle füssa tund ei meeldinud.

Mis on HWG ja Martna PK erinevused/sarnasused?

Erinevused on rahvaarv. Mul oli täielik hämming, kui sinna läksin. Koridoris liikuda ei saanud ja klassid olid ka hästi täis. Martnas olid koridorid justkui tühjad. Koolide ehitusstiilid on ka erinevad.

Mõlemas koolis on aga toredad õpetajad.

Kas sa vahel kooli järgi ka igatsed?

Keskkooli järgi küll. Lõpetades oli kahju ära minna. PK on teistsugune. Keskkoolis oled vanem ja hoitakse rohkem kokku. PK-s olin pubekas.

Mis sulle Martnast meenub?

Toredad maadlustrennid, sõbralik onu Tiit, väga hea klassijuhataja Eha Raudne! Poistekooris laulsin. Veel meenuvad klassiõhtud, spordivõistlused ja Enn Kerge.

Kas vanade klassikaaslastega sidet pead?
HWG klassikaaslastega rohkem. Martnas on kõik laiali läinud. Vahest Raunot ja Rihot näen.

Kes oli Martnas su lemmik õpetaja?

Siiri Saks. Ta oli lahe, ta ei olnud nagu õpetaja. Siiri ei tundnud ennast tähtsana, sai naljast aru ning oli kõigiga ühtne.

Ütle Martnast mõni naljakam hetk.

Üks meeldivaim hetk:

Toodi uued vahukustutid ja kõik kiskusid neid. Kustuti oli nurgas ja selle all hunnikus olid teiste koolikotid. Risto vist tõmbas traadi kustuti küljest ära ja suunas vooliku kottide peale. Kotte kattis ühtlane valge vaht, nagu lumi.

Minu arust olid üldse kõik need 9 aastat Martnas nalja täis.

Keskkool on sul läbi. Sa käid nüüd juba sõjaväes, kuidas seal on?

Ma olen Tapal pioneeri pataljonis. Mulle meeldib. Metsaelu on raske, seal veedame palju aega. Kõige raskem katsumus mu elus oli 70 km metsas 50 kg raskuse kotiga.

Sõjaväes saab hästi süüa ja elamine on tasuta. Ma õpin palju vajalikku, kuidas elus hakkama saada. Pioneerina õpin eriti huvitavaid asju. Näiteks hakkame varsti sildu ehitama ja siis laseme need õhku.

Kuidas alguses oli?

Harjumatu. Info puudus oli ka. Mingi nädal aega istusin toas ja ootasin, mida tehakse. Alguses kedagi ei tundnud, aga rahvas tundus sõbralik. 3 kuud ei saanud ma alguses koju.

Sõjavägi tundub mulle kõrvalavaatajane füüsiliselt väga raske. Kuidas tegelikult on?

Harjumise asi. Distsipliiniga harjumine võtab aega. Soovitan kõigil minna, kellele meeldib. Mina olen tegelikult hoopis selline inimene, kes pigem istuks soojas toas, kui külmas metsas.

Kui kaua seal veel olema pead?

2 ja pool kuud kuskil. Ma igatsen juba koju.

Mis su tulevikuplaanid on?

Plaan on välismaale minna ja arvatavasti lähen ka aastaks.

Eelmisel aastal olid sa Paumani tiigi ümbruse korrastamise juures töödejuhataja. Kas sa pead ennast töökaks inimeseks?

Jah, väga. Kui vaja tööd teha, siis teen alati. Mind ei pea käskima.

Milline on su unistuste amet?

Praegu ei olegi. Aga oli laevakapten. Meri tõmbab mind päris palju.

Kust sa rohkem sõpru oled saanud?

Ma arvan, et HWG-st, seal oli rohkem. 3 aastat. Ja sõpru sain pidudelt ka. Terve linn on tuttavaid täis. Sõprusringkond läks suuremaks ka.

Mida tahaksid öelda meie kooli õpilastele?

Õppige hoolega! Endal lihtsam.

Kelli

Kardi Laansoo on meie kooli miss 2004. Ta õpib 5. klassis ning on täiesti hea õpilane. Tema lemmiktund on kehaline-kasvatus ja midagi sellist, mis talle ei meeldi tema arvates nagu polegi. Kool on muidu täiesti tavaline, ainult et rohkem võiks käia igalpool. Osad õpetajad on tema arvates normaalsed, osad mitte. Enda klassist arvab vaid niipalju, et tüdrukud on normaalsed, aga poisid ulakad. Koolileht pidavat normaalne olema. Kardi käib näiteringis, võrkpalli trennis, mudilaskooris, tantsimas ning flööti mängimas.

Selle aasta Martna Põhikooli kooli missi võistlustest võttis ta osa lihtsalt proovi pärast. Kui tema nimi võitjana välja kuulutati valdasid teda rõõmutunded. Publik olevat normaalne olnud, aga konkurentsi kohta ei osanud ta kahjuks midagi lausudaL!!!!

Anu

MARTNA MATT

7.veebruaril oli Martna maadlejate jaoks väga tähtis päev. Nimelt toimusid siis Martna 4 lahtised meistrivõistlused 2004. Päev algas suure ärevusega, sest maadlema pidid tulema veel ka võõrad poisid – Vändrast “Suure karu pojad”, Kehtnast “Hammerlock”, Vana-Vigalast ja Märjamaalt “Juhan”, Tallinnast “Nelson” ja Haapsalust “Dünamo”.

Võistlused olid meie poiste jaoks edukad. Tervelt 6 esikohta ja veel palju teisi-kolmandaid.

Võistlustel oli avatud puhvet ja tantsisid “Versusē” tantsutüdrukud. Muidugi oli kohal ka arst, kes õnneks pidi tööd vähe tegema.

Selle pisikese ülevaate võistlustest lõpetavad meie poiste sõnad:

Kaur: “Normaalne oli maadelda. Võistlused oli tuusamad, kui Vigala omad ja plikad tantsisid ka paremini. Puhvet oli hea ja lahe oli maadelda.”

Sven: “Hamburgerid olid head ja medal tuli kergelt!”

Kelli

Narkootikumid on väga ohtlikud asjad, millest iga inimene peaks hoiduma. Siin tutvutegi nendega…

Tänavakaubanduses esineb amfetamiin tavaliselt tablettidena, kuid on saada ka pulbreid ja kapsleid. Neid neelatakse, kuid on andmeid ka amfetamiini sissehingamise ja veeni süstimise kohta. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga.

Kuna peod kestavad kaua, tihtipeale hommikul kella kuueni, võetakse amfetamiini selleks, et jõuaks üleval olla. Need, kes on juba sellega harjunud, ei saa enam pärast ilma hakkama.

See on tugevasti seotud noorte mentaliteedi muutustega alkoholi tarbimise suhtes. Kuivõrd liigne joove on taunitav, siis võetakse amfetamiini, et mitte purjus olla. Nimelt arvatakse, et kui tarbida amfetamiini, saab esiteks juua palju rohkem ilma purju jäämata ja teiseks ka siis, kui ollakse juba purjus, mõjub amfetamiin selgendavalt. Neile, kes alkoholi üldse ei taha, aga vajavad mingeid abivahendeid peol tuju tõstmiseks, võib see muutuda harjumuseks.

Amfetamiini toime

Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodutab ka aknete teket, võimalik meelepete teke.

Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted. Paarikümneaastaste speedifriikide laipade organid on samasugused nagu raukade omad.

Üledoseerimine toob kaasa ülierutussseisundi, kõrge vererõhu, südametegevushäired, kõrge temperatuuri, krambid, teadvushäired. Võõrutusnähud on apaatsus, depressioon, ärrituvus, nõrkustunne, unisus, võimalikud segasusseisundid. Kehalised vaevused nõrgalt väljendunud.

AMFETAMIINI EI OLE SOOVITAV VÕTTA, KUI SUL ON:

* halb olla.

* probleeme südamega või kõrge vererõhk.

* astma, langetõbi või suhkruhaigus.

* maksa- või neerukahjustused.

FAKT ON, ET:

*amfetamiini mõjuaeg võib olla kuni 12 tundi!

*Sa ei tea, millest võib konkreetne tablett või pulber koosneda - seega ei saa Sa ka teada, kuidas see Sulle mõjub. *amfetamiini mõju on individuaalne - see ei pruugi mõjuda Sulle nii, nagu mõjus Su sõbrale.

* amfetamiin ei ole ideaalne vahend kehakaalu vähendamiseks. Amfetamiin vähendab söögiisu küll alguses, kuid hiljem minetab selle toime. *amfetamiini mõjul kaob küll väsimus, kuid see ei tähenda, et Sa suudad rohkem ja kauem õppida - aju väsib siiski. *amfetamiin põhjustab hammaste lagunemist ja vistrike teket.

*kui oled tarvitanud amfetamiini, siis joo kindlasti palju vett või mahla, sest kehatemperatuur tõuseb, Sa higistad ja kaotad palju vedelikku - see aga põhjustab teadvusekaotust. *kuna Sa kaotad higistamisega ka soola, siis joo mineraalvett või söö joogi juurde midagi soolast.

*mida kauem oled tarvitanud amfetamiini, seda raskem on Sul loobuda. Võõrutamine on raske - lihtsam on üldse mitte alustada.

*kui tarvitada amfetamiini koos alkoholi, ravimite või teiste narkootikumidega, võivad sellel olla väga rasked tagajärjed.

MDMA on tuntud ecstasyna, kuna ta põhjustab kasutajatel õnnelikku, sotsiaalselt ja emotsionaalselt avatud tunnet. Ecstasyt on nimetatud reivide põhidroogiks, sest ta soodustab tantsimist ja liikumist.

Ecstasy mõju

*Ecstasy mõju algab 30-40 minutit pärast tableti sissevõtmist ja kestab 4-5 tundi, mõningatel juhtudel võib mõju pikeneda 12 tunniks. *Erinevad Ecstasy tabletid koosnevad väga erinevatest ainetest - Sa ei tea kunagi, millega tabletti võttes riskid. Eestis on leitud üle 40 eri koostisega ecstasytablette. *Ecstasy mõjub igale inimesele erinevalt- seega ei tea Sa, kuidas see Sulle mõjub. Isegi, kui Sa oled Ecstasyt varem proovinud, ei saa Sa olla samasuguses toimes kindel. *Mida kauem oled tarvitanud Ecstasyt, seda suuremat kogust vajad. Loobuda on raske- ära parem alusta.

*Sagedane suurtes kogustes Ecstasy tarvitamine võib viia jäädava ajakahjustuseni.

*Ecstasy põhjustab suurt kehatemperatuuri tõusu, kui sellele lisanduvad veel tantsimine ja palavus, tekib ülekuumenemine ja kurnatus, mis aga omakorda võivad põhjustada surma. *Et vältida ülekuumenemist ja kurnatust, puhka, hinga värsket õhku ning joo palju (mitte alkoholi!). Kuna organism kaotab higistamisega soola, siis joo kas mineraalvett või söö joogi juurde midagi soolast.

Kui tarvitad Ecstasyt koos alkoholi, ravimite või teiste narkootikumidega, riskid ettearvamatute tagajärgedega.

Ka ühjekordne või väike kogus võib põhjustada terviserikke või isegi surma. Põhjustab vere hüübimis- ja südame rütmihäireid. Võib suurendada seksuaalset võimekust, tugevamate annuste korral aga hakatakse käituma mõttetult, inimene muutub vägivaldseks, pealegi võib see mehele pikapeale mõjuda impotentsust põhjustavalt. Ecstasyga ülespiitsutatud tantsijate kehatemperatuur võib tõusta 42^o C ja kehaorganid võivad üles ütelda ülekuumenemise või ajurabanduse tõttu. Toime jõuab maksimumini 1,5 tunni pärast. Kõrvaltoimed on nahakipitus, lõuakangestus, rõhumistunne hammastes, suu kuivamine, värinad, higistamine, südame pekslemine, maksakahjustused.

AMFETAMIINI JA ECKSTASY`T ÜLEDOSEERINUD INIMESE AITAMINE:

*Säilita rahu.

*Ära jäta üledoseerinut üksi - temaga tuleb rahulikult rääkida.

*Vii ta jahedasse, õhutatud ruumi.

*Anna talle juua vett, kuhu on lisatud noaotsatäis soola. Kohvi, teed ja alkoholi ei tohi anda.

*Kui üledoseerinu oksendab või minestab, siis sea ta küljeli asendisse, et hingamisteed oleksid vabad.

*Helista 112.

Morfiinist saab valmistada veelgi tugevamat valuvaigistavat ainet - heroiini. Lõhn võib heroiinil olla hapukas või sarnane oopiumi lõhnaga. Valget heroiini süstitakse, pruuni suitsetatakse.

Heroiin on kõige ohtlikum narkootikum, tekitab kiiresti vaimse ja füüsilise sõltuvuse ning seda ei ole lubatud kasutada meditsiinis.

Tarviatamisel ilmneb kõrgenenud eufooriline meeleolu, uimasus, ebaadekvaatsed reakstsioonid, kitsad pupillid, aeglane hingamine, kerged kõnehäired, jäsemetel süstearmid, joobe taandudes apaatsed või pahurad.

Üledoseerimise puhul süveneva teadvusehäired, puudulik kontakt, pupillid laienevad, pindmine ja aeglane hingamine, nõrk pulss, niiske nahk, krambid kooma.

Võõrutusnähud on valud liigestes, suurenenud sülje- ja pisaratevoolus, agressiivsus, kärsitus, rahutus, unehäired, ärrituvus, külmatunne, spasmid, kõhulahtisus jne.

Kanep on kõige levinum uimasti. Selle tarbimist soodustab asjaolu, et enamus inimesi peab seda täiesti kahjutuks. Uurimine aga näitab,et praktiliselt kõik süstivad narkomaanid on alustanud just hashishi suitsetamisest. Peale selle on ta kõige kättesaadavam ja paljud inimesed ei pea seda üldse narkootikumiks.

Kanepi toime.

*Suitsetamisel mõjub kanep 10-30 minutiga, mõju kestab 1-5 tundi. Kui Sa kanepit suitsetamise asemel sööd või jood, algab mõju 1-2 tunni pärast ja kestab kauem ning on tugevam *Kanepi mõjuaineks on THK (tetrahüdrokannabinool) - kuna Sa ei tea selle kogust suitsus, siis Sa ei tea ka suitsu kangust ja mõju. *Sõltuvalt sellest, kui tundlik on Su aju, võid reageerida kanepile kas mõnu- ja eufooriatundega või &endash; vastupidi - iivelduse ja külmavärinatega. *Ei ole soovitav oma tuju parandada kanepiga ; see süvendab juba olemasolevaid tundeid.

*Suudad Sa veel jälgida? Nimelt väheneb kanepi mõjul kontsentreerumisvõime. Kuna sellele lisanduvad koordinatsioonihäired, siis on selge, et kanepi mõju all olles ei tohi Sa autot juhtida. *Ilmselt ei tea Sa ka seda, et kanep põhjustab mäluhäireid ja õppimisvõime langust.

*Ei ole mõtet tarvitada kanepit sellepärast, et olla parem suhtleja - tegelikult muutub Su jutt kanepi mõjul hoopis ebaselgeks ja asjakohatuks. Ka muutuvad juba väikeste annuste puhul silmad punaseks- seega ära arva, et kanepi suitsetamist on võimalik vanemate eest varjata.

*Kõikidest narkootikumidest on kõige kauem võimalik organismis kindlaks teha kanepit-et oled suitsetanud kanepit, on võimalik teada saada isegi paar nädalat pärast suitsetamist. *Kanepisuits on tunduvalt ohtlikum, kui tavaline suits - nimelt tekib selle põlemisel, võrreldes tubakaga, 3 korda rohkem kantserogeenset tõrva ja 5 korda rohkem mürgist süsinikmonooksiidi. *Kanepitõrv on otsene kantserogeen - see tähendab, et kanepi suitsetamine tekitab vähki.

*On vale arvata, et kanepist ei jää sõltuvusse. Isegi, kui pöörduda ravile õigeaegselt, on täielik tervenemine väga raske ja aeganõudev - lihtsam on üldse mitte alustada. *Kui tarvitad kanepit koos alkoholi, ravimite ja teiste narkootikumidega, riskid ettearvanmatute tagajärgedega.

Kanepi valmististe toime algul esineb erutusseisund, heaolutunne, motoorne erutus, liikumistung, naerutuju, tahtmine vigurdada, laulda, tantsida, raskusi tõsta. Mõttevool kiireneb, suureneb jutukus. Fantaasia on piiritu. Lõbusus vaheldub nututujuga. Aja- ja ruumitaju muutub, ümbritsevad esemed paistavad moonutatutena. Mõnel inimesel võib tekkida tugev seksuaalne erutus. Lühiajaline erutusseisund asendub hirmu ning võõrastustundega. Mõtlemine muutub ebaloogiliseks, saabub unenäguderikas uni. Kanep võib muuta inimese paaniliseks ja väga kahtlustavaks. Inimestel, kes kasutavad kanepit, on sageli verd täis valgunud silmad, kuivanud suu ja neil on pidev väsimus ning nälg. Võivad tunda peapööritust, ja iiveldust, eriti siis kui kanepit on võetud koos alkoholiga. Suurtes kogustes viib hashish sonimise ja meeltemuutusteni, tema järjekindel kasutamine aga nürinemiseni, mõistuse allakäiguni. Üledoseerimisel on võimalik nõrkustunne, tasakaaluhäired, kõnehäired, meelepetted ja luulumõtted. Võõrutudsnähud on apaatsus, loidus, meeleolu alanemine, pahurus, unehäired. Füüsilised vaevused tagasihoilikud.

Marihuaana toime

Olenevalt aju tundlikkusest reageerib inimese organism sellele, kas iivelduse, külmavärinate, mõnu- või eufooriatundega. Suitsetamise vaheaegades halveneb narkomaani meeleolu kiiresti. Inimene muutub närviliseks, algavad unehäired, depressioon, apaatia.

Narkoloogid nimetavad hashishit väravaks narkomaaniasse. Isegi kui nad pöörduvad ravile õigeaegselt, on nende täielik paranemine väga problemaatiline. Uurimine näitab,et praktiliselt kõik süstivad narkomaanid on alustanud just hashishi suitsetamisest. Eriti oluline on aga teada seda, et marihuaana ei mõju kõigile samamoodi. Kui su sõber tundis end hästi, võib sul olla hoopis kurvemad kogemused.

JÄTKUB JÄRGMISES LEHESJ

Anu

Kulla lapsed!
Lugesin teie anonüümseid vastuseid küsimustele suitetamisest ja alkoholi
pruukimisest. Tahan nüüd teiega jagada oma tundeid, mis mul sellega seoses
tekkisid.
Ma suudan aru saada sellest, et tahate näida täiskasvanutena ja iseseisvatena.
Aga täiskasvanute elu ei ole ainult meelelahutus, sealhulgas siis suitsetamine
ja joomine, pidude panemine. Ennekõike on see siiski töö ja raha teenimine.
Laste kasvatamine, nende käekäigu eest muretsemine.
Seepärast solvas mind väljend, kus öeldi : "Mu vanemad ei tea, ma loodan.
Sest õigupoolest see pole nende asi" (detsembri numbri A3 vastaja vanemate
suhtumisest tema suitsetamisse)
Armas, Anonüümne Nr. kolm. Nüüd on minul Sinule kohe isiklikult küsimusi:
Kust tulevad, need suitsud, mida SA suitsetad? Kui ostad need ise või lased
kellelgi osta, siis kelle raha eest SA seda teed?
Äkki on see SINU ema või isa raha, mis?
Ma ei väida, et olen õpilasena olnud superkorralik, pole suitsu proovind ega
veini maitsnud. Aga seda olen ma küll alati teadnud, et kelle söögilaua all on
minu jalad, sellele pean ma oma käikudest ja tegudest aru andma. Seda soovitan
Sullegi.
Lugupidamisega Teisse kõigisse
õpetaja Kairi

… Üle pika aja oli kabelisse kirst toodud ja Peeter uuris imelikult kirstu. Ta avas selle ja hakkas laipa katsuma. See oli Nataša surnukeha. Kohe kui Peeter märkas Ärbit sulges ta kirstu. Ärbi küsis: “Kas sa otsid midagi?” Peeter vaid vaatas kohmetunult ja ütles: “Vaata, et sa sellest kellegile ei räägi.” Peeter lahkus kabelist ja Ärbi sisenes sinna. Ta mõtles, et miks Peeter küll seda laipa torkis!? Ta mõtles mõrvast ja sõrmusest ja taipas, et mõrvar on Peeter. Kuid miks pidi Peeter Natašat mõrvata tahtma??!!

Ege

U

U U