Teen Spirit

 

 

 

 

 

Lehes:  Natuke jõuludest

            Ametid

            Anu ja Maarika

            Tunnikontroll

            “Martna kooli vaim”

 

 

 

 

 

 

 

 

Nagu kõik tihedamad disko külastajad teavad, toimus 5. novembril selline üritus nagu Õuduste disko. Muidugi pidi peo põhitegevus olema tantsimine. Kahjuks oli aga rahvast vähe ja seetõttu tantsukeerutajaid nadilt. Ent ees­kava oli seevastu tore ja rahvale meeltmööda. Kõik algas juttudega Martna koolivaimust. Pärast hirmu jutte oli aeg vaadata näidendit, mis etendati näiteringi  lõbusa seltskonna poolt. “Koll Kalli” naelutas endale kõigi pilgud.

Ja siis, pärast pisikest tantsu hetke, valiti kõige hirmsama kostüümiga disko külastaja. Valik oli raske, sest kohale oli lennanud nii nõidu, kummitusi, gooti fänne, kui ka kõiksugu muid jubedaid elukaid. Võit läks aga kõige ehtsamale kostüümikandjale, kelleks oli preili luukere Kristel Kallaste näol!

Kelli

Viie kooli disko

 

19. novembril toimus järjekordne viie kooli disko, sedapuhku siis Varblas. See pidu oli meile üpriski eriline, kuna toimus  meie jaoks uues ja võõras kohas. Õhtu naelaks võis julgelt pidada Dynaminti esinemist. Kolm noort Eesti neidu esitasid oma juba üsnagi tuntuid laule, nagu näiteks “Bemarivend”, “Klubi paradiis” jne.

Kuna pidu oli järjekordne üritus seeriast viie kooli disko (mis sai alguse Kullamaalt), olid kohal pidutsejad Kullamaalt, Lihulast, Martnast ja Varblast. Arvatavasti oli osalejaid veelgi, ent rahvamassi sees ei olnud võimalik teha kindlaks, kes on kust koolist. Igatahes oli pidu tore!

Kelli

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jõulupidu ujulas!

 

Maadluspoiste vaheaeg algas suure peoga 10. detsembril  Haapsalu ujulas. Üritus oli üsna rahvarohke: kohal olid nii Martna maadluspoisid kui ka Haapsalu Dünamo maadlejad. Ja see polnud veel kõik, esindatud oli ka Versuse tantsutrupp nelja liikmega.

Pidu algas Dünamo poiste treeningsaalis mõne spordivõistlusega ja jätkus ujulas ujumis­võistlustega.

Üritus lõppes Teele kohvikus söögilaua taga, kus selgus ka õhtu võitja -  Martna poisid.

Maadlejate treeningud algavad alles uuel aastal.

Kelli

 

Juhtkiri

 

Tere armas kooli rahvas!

Kõigepealt halvad uudised teile, kallid tütarlapsed! See on teile, sest see kõik oli toimunud teie ülemise korruse tualetis. Tüdrukud, kes suitsetasid meie kooli tüdrukute tualetis! Kui õpetaja Kairi avastab, kes te olite, siis teid riputatakse jalgupidi üles. Seda ei tea kuhu! Aga - teie peale ollakse vihane, nii et soovitus teile: selliseid tegusid ärge enam kunagi tehke, sest see väljub juba kontrolli alt ja on ikka kole küll kui niimodi nahhaalitsetakse.

Ja nüüd heade uudisete juurde: varsti on ju lõppemas kool ja algamas

 

 

jõulud ning sellega kaasneb ka teil, kallid kaasõpilased, nii mõnigi kohustus. Kõigepealt õppige ilusti ikka jõululuuletused ära, et saaksite  oma jõulupakid kätte, ning vaadake, et te ikka oma klassiga ka midagi korraldate, kuna muidu ei saa  terve klass oma jõulukotti kätte =) No olgu siis selleks korraks, vist rohkem midagi ei ole... Ah jaa! Ja muidugi tuleb ka sellel aastal jõulupost, nii et kibekiirelt valmistama jõulukaarte oma sõpradele... 

Kõike head teile Teen Spiriti toimetuse poolt  rahulikke jõule ja kaunist aastavahetust...

 

 

Släng Martna moodi!

 

Selle kuu küsitluseks võtsime teemaks slängi. Sellega me proovisime välja selgitada kui palju inimesed kasutavad slängisõnu... ja tuleb välja et igal inimesel on paar sellist sõna, mida ta kasutab... 

 

Kardi: "Jah, vahel. Pole eriti palju slänge, sest ma ei teagi neid eriti palju."

Margit: "Ikka kasutan, aga mitte palju, need käivad lihtsalt kõnega kaasas."

Mikk: "Karta on, et kasutan, kasutan siis kui juhtub."

Heldia: "Ma ei tea. Ma ei oska vastata."

Anni: "Ma ei kasuta neid, sest pole vajadust."

Kristjan R: "Vabalt kasutan."

Sander: "Iga päev kasutan. Kasutan, sest need ise tulevad."

Elo: "Jah kasutan, aga ei tea, miks."

Aurel: "Jah, täiega kasutan."

Reigina:"Jah, kasutan. Kasutan neid, noh nii paarsada korda päevas ikka."

 

Mõned slängi sõnad, mida kasutatakse Martnas: savi, staff, tobi, hälve, mobla, chillima, cool, kama, mandariin.

Tähendusi võite küsida toimetuselt aadressilt teen.spirit@mail.ee

 

 

Mirjam

 

Mõni sõna direktorilt

 

Neli aastat tagasi tuli viiel Martna noorel tüdrukul idee hakata koolis avaldama kooli lehte. Eerika, Margit, Maarika, Anu ja Kelli. (Mis sellest ideest sai? Võta lahti esimene lehekülg sellest teosest, mida käes hoiad ja näed.) Ent nüüd on meil uus direktor Aare Tamm. Tema on Martnas olnud direktor ka varem, 10 aastat tagasi. Siis ei olnud koolil oma lehte, nii et otsustasime uurida, mida arvab direktor sellest väljaandest.

Väljaande nime tähenduse arvas direktor esiteks olevat Ladina keelse. Siis oleks see Teen Vaim. (Spirit tähendab vaimu.) Tema arvates on pealkiri “Teen Spirit” tabav, tähendades noorte vaimu. Muidugi leiab direktor meie väljaande teretulnud, ainult õpetajatelt võiks olla mõni sõna. Muidugi peab leht puudutama aktuaalseid, häid ja halbu probleeme.

Veel lubas direktor aidata kõiki õpilasi, kellel juhtub olema mõni probleeem. Tema poole võib alati pöörduda, nii heade kui halbade asjadega. 

Kelli

 

 

Esikoht Norras!

 

1. Kus te võistlemas käisite? Kuidas seal meeldis?

Margus: Norras,  Oslos, vägev oli, lahe!

Tihhon: Oslos käisime, vägev oli!

 

2. Mitmendaks jäid?

Margus: Võitsin ära! Sain esimese koha, päris raske oli seda saada!

Tihhon: Esimeseks jäin ja päris lihtne oli!

 

3.Mida te auhinnaks saite?

Margus: Medali ja meeskondlikus saime karika!

Tihhon: Medali.

 

4.Kui kaua te ära olite?

Margus: 6 päeva.

Tihhon: 6 päeva.

 

5. Kummaga on raskem maadelda kas eestlasega või välismaalasega?

Margus:Välismaalastega, sest ma ei tundnud neid!

Tihhon: Välismaalastega, sest nad on paremad!

 

6. Kas sa oled veel välismaal võistlemas käinud ?

Margus: Jah, hästi on läinud.  Soomes olen käinud kaks korda ja mõlemad korrad olen võitnud! Oslos sain  esimese koha, Taanis kolmanda, Leedus viienda ja Rootsis neljanda koha!

Tihhon: Ei, aga tahaksin!

 

7. Millised olid maadlustingimused?

Margus:Nagu Eestiski.

Tihhon: Nagu Eestiski.

 

8. Kas te maadlesite uute reeglite järgi?

Margus: Ei, vanade järgi.

Tihhon: Vanade reeglite järgi.

 

9. Kas läks paremini kui Eestis? Ja mille poolest?

Margus: Sama hästi, võibolla isegi paremini!

Tihhon: Jah, paremini maadlesin!

 

10. Kui tihti te trenni teete?

Margus: Kolm korda nädalas

Tihhon: Teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval!

Kardi

 

Lahe oleks olla printsess!

 

 

Kristel Kallaste, sõpradele tuntud, kui Titu, on energiline viienda klassi tüdruk, kes oli 5 nov. kehastunud luukereks. See kostüüm tõi talle kostüümivõistlusel esikoha. Miks just selline väljanägemine, ei oska Kristel esialgu öeldagi. Lihtsalt tundus huvitav. Kostüümi tegemiseks kulus kaks tundi, idee tuli aga inglise keele õpikust. Kõigepealt võttis

Kristel värvid ja mustad riided, kuhu koos Mari ja Pireti abiga sai maalitud luukere.

Õudusjuttudest oleks Kristel meeldeldi see, kes pahandusi teeb. Mõrvar või vikatimees. Miks selline julm valik? Aga muidugi, sellepärast, et neid tegelasi on teistel huvitav vaadata ja õudne hakkab. Üleüldiselt fantaasiamaailmast on tüdruku sooviks olla hoopis rahulikum tegelane: printsess. Kuid ka sellest loost ei puudu märul. Kristel soovib, et tema kehastatud printsess oleks röövitud ja teda otsitakse taga. Ning nagu igal muinasjutul, oleks ka sellel õnnelik lõpp. “Vähe tuus!” on väikese printsessi kommentaarid sellele loole.

Ent see ei ole veel kaugeltki kõik, kes Kristel olla tahaks. Kui võimalik, oskaks ta ka nõiakunsti, sest see on ju hästi lahe. Vihasena teeks ta sellele midagi halba, kes temalegi, ent mitte jäädavaid kahjustusi.

“Disko mulle ei meeldinud, kuna seal oli vähe rahvast, aga muidu oli lahe! Rohkem kostüüme oleks võinud olla. Tulge järgmine kord kindlasti kõik, sest siis on hästi lahe!”

Kelli

 

Otsustasime uurida, kuidas on läinud meie endistel lehe toimetajatel. Ja alustamegi  Anu Jänesega, kes on sündinud 10. jaanuaril 1988 aastal.

 

Kool

 

Nüüdseks on ta meie kooli lõpetanud ja edasi õppima läinud Haapsalu Gümnaasiumi. Tema arvates on kool suhteliselt normaalne. Anu leiab  meie ja HG koolide vahel ka erinevusi: esiteks muidugi see, et Martna kool on pisike ja tead kõiki. HG on aga suur kool. Sarnasused: mõlemas kohas peab õppima. Koolid nagu koolid ikka.

 

Hinnetega on tal nii nagu ikka, millest  Martnas aru ei saanud, ei lähe  ka seal eriti hästi.

Kooli üritusi seal ikka vahel toimub, vahel ta ikka märkab mõnda kuulutust.

 

Vabaaeg

 

Koolikaaslased on tal toredad, nalja ikka pidavat saama.

  Vaba aega on tal vähe, aga põhiline vaba aeg on  nädalavahetustel, mille Anu veedab sõprade seltsis ja vahel jõuab ta ka nädala sees väljas käia. Ja kui väljas ei ole, on ta kodus, nagu kord ja kohus. Koolist jääb tal ikka õnneks aega üle ja kõik oleneb ka sellest kui palju peale kooli koju õppida jääb.

Huviringides Anu ei käi ning ühikasse ka 

ööseks ei jää, vaid käib iga päev kodus.

Endiste klassikaaslastega käib ta ka läbi. Vähemalt nendega, kes elavad Martna lähedal. Praeguste klassikaaslastega on vaba aja veetmine piiratud, kui nii võib öelda. Peaaegu kõik elavad ju Haapsalus või Uuemõisas, mõned ka Paliveres aga noh... pärast koolipäeva on tavaliselt mõte ikka, et kuidas kiiresti koju saaks. Aga muidu saab Anu klassikaaslastega hästi läbi.

Mirjam

 

 

 

Kool

Maarika Maripuu on lõbus tüdruk, kes nüüd käib Kullamaa Keskkoolis. Tema arvates on see kool väga normaalne nagu Martnagi. Ent kahel koolil on ka erinevusi. Esiteks on Kullamaal õpilasi rohkem ja teiseks pidavat ka õpilased sõbralikumad olema. Sarnased on kaks kooli Maarika arvates sõbralike õpetajate poolest. Hinded on Maarikal korras ent õppimisega on tal Kullamaal kergem kui Martnas.  Nagu kõik teavad, kirjutas Maarika Martnas lugusid Teen Spiritile. Oma ajakirjaniku teed jätkab ta ka Kullamaal, ajalehes “Kõmu”, kus esialgu küll kogub ja paneb artiklid kokku, ent paari aasta pärast? Üritusi on Kullamaal palju ja Manni  arvates on need lahedamad kui Martna omad, sest rahvast on rohkem. Samuti on ka koolikaaslased uues koolis lahedad!

 

Vabaaeg

Oma vaba aega veedab Maarika põhiliselt ühikas, kus on täiesti normaalne olla. Nädala sees satub ta koju ainult kolmapäeviti ja sedagi harva. Oma uute klassikaaslastega on Maarikal, kes on väga hea suhtleja, suhted head.

Asjad, mis on IN

·         Jäätis

·         Šokolaad

·         Trance

·         Lahedad sõbrad

·         Hea tuju

Kelli

 

 

Meie arvamus koolist

 

 

Martna põhikooli omavalitsus küsitles direktori palvel 73 õpilast Martna koolist.  Siin on ära toodud küsitluse tulemused.

 

 

1)Mis ei meeldi koolielus?

Kiusamine, vägivald- 29,9% (23)

Midagi- 14,3% (11)

Söök – 10,4% ( 8)

( algab liiga hilja, vähe puuvilju, palju kartuliputru, joogivalikut pole, vähe moosi, piim)

Õpetajad- 7,8% ( 6)

Karjumine- 5,2% ( 4)

Tunnid- 5,2% (4)

Õpilased- 3,9% (3)

Õppimine- 3,9% (3)

Koolimaja- 3,9% (3)

Vähe tegevust- 2,6% (2)

Lühikesed vahetunnid- 2,6% (2)

Ei tea mis ei meeldi- 2,6% (2)

Kool algab vara- 2,6% (2)

Passiivsus- 2,6% (2)

Vähe üritusi- 2,6% (2)

 

2) Mis meeldib koolielus?

 

Viisakus, sõbralikkus- 13% (10)

(kokkuhoid, väike kool)

Sõbrad- 11,7% (9)

Midagi ei meeldi- 11,7% (9)

Õpetajad- 9,1% (7)

Õppimine- 7,8% (6)

Koolimaja- 7,8% (6)

(söökla, klassiruumid)

Üritused- 7,8% (6)

Tunnid- 5,2% (4)

Söök- 5,2% (4)

Vahetund- 3,9% (3)

Huviringid- 2,6% (2)

 

3) Mida ootaksid koolis ja koolielus uut?

Uusi õpilasi- 16,8% (13)

Ei tea- 13% (10)

Mitte midagi- 9,1% (7)

Muutuseid koolimajas- 7,8% (6)

(remont ülemistel korrustel, klassides)

Rohkem huviringe- 6,5% (5)

(Rahvatants, väitlusklubi, lasketiir, maleklubi)

Paremat sööki- 5,2% (4)

( jäätist)

Rohkem üritusi- 5,2% (4)

Puhvet- 5,2% (4)

Uusi asju- 3,9% (3)

(Lauad klassidesse)

(Mees)õpetajaid- 3,9% (3)

Vähem tunde- 3,9% (3)

Arvuti kasutamise võimalusi rohkem- 2,6% (2) 

Koolile rohkem raha- 2,6% (2)

Vähem vägivalda, mitte kiusamist- 2,6% (2)

Aktiivsust- 2,6% (2)

 

4) Mis võiks olemasolevast parem olla?

Õpilased- 9,1% (7)

Rohkem paremaid arvuteid- 9,1% (7)

Ei tea- 9,1% (7)

Rohkem lahedaid üritusi, kus on transport- 7,8% (6)

Õpetajad- 6,5% (5)

Midagi- 6,5% (5)

Klassid- 5,2% (4)

Valgustus, wc-d, remont- 3,9% (3)

Pikem söögivahetund- 2,6% (2)

Rohkem inimesi pidudel- 2,6% (2)

Vahetundidel istumiskohad- 2,6% (2)

Koolil rohkem raha- 2,6% (2)

Puhvet- 2,6% (2)

Vähem kodutöid- 2,6% (2)

Poes käimise luba- 2,6% (2)

 

5) Kuidas olukorda parandada?

Ei tea- 40,3% ( 31)

Rohkem raha- 9,1% (7)

Üritustel kaasa teha, tuttavad kaasa võtta- 5,2% (4)

Midagi- 3,9% (3)

Organiseerida rohkem, tegevust otsida- 3,9% (3)

Õpilased koolist ära saatma-2,6% (2)

Vähem tunde- 2,6% (2)

 

 

 

Seoses õuduste diskoga kirjutasid mõned õpilased ja õpetajad õudusjutte ja –luuletusi.

 

Koolis oli ka vaim,

Tema meie sõbraks sai.

Vaim see oli kole, kole,

Tema meie sõbraks pole.

Tegelikult ikka on,

Sest ma olen vana konn!!!

Kristhel Valper

 

Martna kooli vaim see on mina ja minu kaaslased

Imbi Ilmjärv

Kooli vaim käib koolis öösel ja kummitab, kolistab ja teeb üldse igasuguseid kihvte asju. Kes tahab seda ise näha, peab öösel ise kooli tulema ja vaatama.

Järvi Kimst

Martna kooli vaim on kole.

Muud infot mul pole.

Annika Rouhiainen

See imeline vaim elab seni, kuni kool täitub laste ja õpetajatega, kes koolis on.

Varje Tammemägi

 

Pisikene vaim tahtis kooli minna. Ema ütles: “ Ei tohi!” Isa lubas rihma anda. Kuid vaim ei jätnud oma jonni. Ta läks salaja kooli. See juhtuski ükskord päeval, siis kolli emme ja issi magasid sügavat und. Kooli koll ei tulnudki enam koju, sest koolis oli väga lõbus.

Meie õps õpetab kooli kolli!

Anu Voll

 

Igal koolil oma vaim

Ei see või olla laim.

Nalja teeb ta kuhjaga

Nii paksu, kui ka lahjaga.

Aare Tamm

 

koolivaim

Oli tavaline koolipäev, lapsed mängisid koridoris ja kohe oli algamas tund. Enne tunni algust oli pidanud tulema kogunemine, mis ka toimus. Seal räägiti sellest, et kui üks pool koolist on remondis, siis võib käija ainult  sellel poolel, kus on tehtud. Nimelt oli see üks vana koolimaja,

kus polnud õpilased olnud juba 20 aastat ja eelmisel aastal oli keegi selle kooli ära ostnud ja pool koolist jõudnud suvega korda teha, et õpilased saaksid seal käija juba sel aastal.

  Juba pikemat aega olid väikesed esimese klassi õpilased kuulnud remontimata kooli poolelt mingit imelikku müra ja kolistamist. Teised õpilased neid ei uskunud, sest nad arvasid, et nad valetavad. Kuid kas ka nii oli?

  Kohe peale seda toimus koolis disko, mis toimus hilja õhtuni, seal õpilased jõid, suitsetasid ja tegid muud keelatut. Kuna disko teema oli Halloween, siis kõik olid riietatud igasugu koletisteks ja kummitusteks. Disko toimus remontimata kooli poolele, sest see pool oli nagu kummitusteloss. Diskol toimusid igasugused veidrad asjad, näiteks asjad hakkasid ringi lendama ja ära kaduma. Keegi seda müraga tähele ei pannud, sest juba õhkkond oli selline imelik.

  Kuid äkki ilmus üks vana räbalates ja hallide juustega naine, ta oli vaim. Algul ei julgenud keegi ennast liigutadagi suurest hirmust, kuid äkki hakkasid mõned inimesed, kes ära tahtsid minna, mööda seina laiaks lendama ja seda sõna otseses mõttes. Hiljem, kuskil tund aega, avanesid uksed ja kõik lapsed jooksid koolimajast välja. Kuid kaks poissi, kes olid vastu seina lennanud, olid ikka seal sellepärast, sest nende isad olid noorena selle naise poolt kogemata seina sisse müürinud.

 See naine oli ehitaja, kes polsterdas seina vahet. Ta suri sinna vahele ära ja nüüd tahtis ta, et lapsed teaksid, mis nende isad teinud olid.  Vananaine rääkis poistele kõik ära ja lasi nad lahti.

   Koju minnes poisid olid vaikinud ega rääkinud sellest kellelegi, kuna nad olid seda sellele vanale naisele lubanud. Vana naise säilmed maeti maha ja ta hing sai rahu.

Margit Leesment

 

 

 

Igal õhtul kõnnib Martna Põhikoolis vaim.

Selleks on kirvega mees, kes kõnnib kirves peas igal õhtul.

Ta on surnud koolidirektor, kes oli õhtul hilja veel tööl, tegi paberitööd. Tal oli ka üks sõber, kes tema peale viha kandis.

Ühel õhtul hakkas direktor koolist koju minema väga hilja. Ta ei olnud veel alla, välja saanud, kui ta kuulis selja taga samme. Ta pööras ümber, kuid seal ei olnud kedagi. Keeras veelkord ümber ja siis nägi ta seina peal varju. Must mees, kes hoidis kirvest käes. Järgmisel hetkel kostus ja kaikus üle kooli õudne karjatus. Kuid appi ei tulnud kedagi. Ta lohistati koridori mööda kabinetti.

Järgmisel hommikul, kui koristaja koristama läks, siis leidis ta verise lohistamise triibu, mis viis direktori kabinetti. Ta avas ukse ja kiljatas…

Nüüd näeme me pimedatel õhtutel, kui koolis oleme, seina peal varju, kus on mees, kirves peas. Vahel on ka päeval kuulda koolist karjumist ja nuttu, aga kool on lukus.

Direktori mõrvarit pole kätte saadud

ja keegi ei saagi!

Elli Piberman

 

Kunagi ammu küttis Martna koolis üks vana kõbi. Üks kord löödi talle kirves pähe ja 2003 aastal nähti siin koolis, kolmandal korrusel üht surnud mehe vaimu. See oligi vana katlakütja, kellele oli kirves pähe löödud.

Nüüd Kaur Piberman rääkis, et see vaim oli Kermo Jänese trepi alla tõmmanud!!!

Ükskord oli maadlejatel vaja 5 kooli korruse ringi  joosta. Ja Raimo Künnapuu nägi, kui teda jälitas kirvega mees!

THE END!

           Kristjan Kallaste

 

 

 

 

Las ma kuusel küünlad süütan ise,

Sina istu, puhka veidi, memm!

Ole mängult minu külaliseks,

Nii on jõuluõhtul hubasem.

Kuuseokstel välkleb härmalõngu,

Seintel varje, leegivärelust.

Tuppa tungib piparkkogihõngu,

Aga hinge-ootusärevust.

Pimeneb ja akna taga langeb

Pehmeid lumeräitsmeid veel ja veel…

Tead sa, kes seal tasa lumehange

Hiiglasuuri vildijälgi teeb?

Jõulutaat teeb täna külaskäike,

Mudilased saavad kinke talt.

Mina pole ammu enam väike:

Oma kingi leian kuuse alt.

Las ma pidulaua katan ise

Kuuse alla, siin on hubasem.

Ole sina täna külaliseks,

Minu naerusilmne jõulumemm!

♦  ♦  ♦

 

Pime öö, jõuluöö.
Jõuluvanal puss on vööl.
Ärikas tal seisab teel,
suleb jõuluvana tee.
Kõval häälel pasundab,
nõuab jõuluvana kasukat.
Jõuluvana karamees,
ärikale ära teeb!

♦  ♦  ♦

 

 

Läbi sätendava õhu,
üle karge lume,
pisikene ingel,
paljajalu tuleb.

 

 

 

Süda soe ja särasilmil,
külma ta ei taju,
kannab kuuma küünlaleeki,
läbi valge saju.

♦  ♦  ♦

 

Kust Jõuluvana küll teab,
kas lapsed on olnud head?
Kas on nad ema aidanud,
kas on nad kassi paitanud?

Kas laps on olnud virk ja kraps
või mõnel koolis saadud kaks?
Kes sussi sisse komme toob,
ja kingiks täpselt lapse soov?

Tean, PÄKAPIKK on see,
kes jõulu eel meil luuret teeb!

♦  ♦  ♦

 

Oh mis nägus jõuluilm,

Paras käre jõulukülm!

Kuigi härma kipub kulm,

Naeruline on me silm.

Kuigi puhub põhjatuul,

Lausa laulma kipub suu!

Ja kui kergelt kerkib jalg-

Tantsutahtmine on tal!

Mis meid nõnda rõõmsaks teeb?

Küllap jõulurõõm on see.

Jõulurõõm on punapalgne,

Jõulurõõm on tuhatjalgne,

Igaühe juures käib,

Kõik ta rõõmu jälgi täis.

Vägev tunnikontroll !!!

 

Jälle  üle pika aja  olen  ma otsustanud  korraldada  tunnikontrolli  mis  seekord  ei tulnud  eriti  hästi  välja,  kuna  teie, rahvas  ei  taha  sellest osa võtta!! Ja  siin  teile üleskutse:  ärge kartke, me ei  tee kurja,  lööge  aga  julgelt kampa!! Aga  kes vastasid olid julged ja tublid =)) Ja edu neile koolitöös!

 

Ja siin on küsimused:

1)      Matemaatika: ruutjuur 36-st?

2)      Inglise keel: Tõlgi! Ma elan Läänamaal!

3)      Maateadus: Kus maailmajaos asub  Eesti?

4)      Kirjandus: Kes kirjutas raamatu “Naksitrallid” ?

5)      Eestikeel: Kas aga ette käib koma ?

6)      Varia: Kes leiutas kontaktläätsed ?

7)      Sport: Kes on Maret Ani ?

8)      Arvutiõpetus: millega liigutatakse kursorit ?

9)      Ajalugu: Mis toimus aastal 1918 ? (Tähtis Eestile)

10)   Kunstiõpetus: Mis värvi annavad punane ja kollane ?

 

Ning nende vastused:

Piret.K  9 klass

1)      6

2)      l live in Läänemaa

3)      Euraasia

4)      –

5)      Jah

6)      –

7)      Tennisist

8)      Hiirega

9)      Vabadussõda

10)   Pruuni

 

Liina  8klass

1)      6

2)      l live in Läänamaa

3)      Euroopa

4)      Eno Raud

5)      Ei

6)      –

7)      Tennisist

8)      Hiirega

9)      Eesti sai iseseisvaks

10)   Pruuni

 

Kaupo  8klass

1)      6

2)      I live in Läänemaa

3)      Euroopa

4)      Heljo Mänd

5)      Ei

6)      –

7)      Tennisist

8)      Hiirega

9)      Eesti sai iseseisvaks

10)   Oranz

 

Mailiis  6klass

1)      6

2)      I live in Läänemaa

3)      Euroopa

4)      –

5)      Jah

6)      –

7)      Tennisist

8)      Hiirega

9)      Iseseisvuspäev

10)   Oranz

 

 

Ja  siin on küsimustele vastused:

1)      6

2)      I live in Läänemaa

3)      Euroopa

4)      Eno Raud

5)      Jah

6)      Leonardo Da Vinci

7)      Tennisist

8)      Hiirega

9)      Eesti sai iseseisvaks 

10)   Oranzi

 

Mirjam

 

 

 

 

 

Greenday on tõeline punkbänd, seda tõestab 1994 aasta  suve lõpus tehtud  shõu Woodstockis '94'l , mille käigus toimus üleüldine mudasõda.

Punkbänd greenday sai alguse, kui Lapsepõlvesõbrad Billie Joe Armstrong (gitarr, vokaal) ja Mike Dirnt (bass; sündinud Mike Pritchard) tegid 14-aastaselt Californias Rodeo linnas oma esimese bändi, Sweet Children. 1989. aastaks oli gruppi lisandunud ka trummar Al Sobrante ja nimi oli muudetud Green Day'ks. Varsti, pärast iseseisvat singli avaldamist,  sõlmis grupp lepingu kohaliku iseseisva plaadifirma Lookuot! Records'iga. Natuke aega peale esimese plaadi avaldamist,  asendas bändi trummarit Tre Cool (sündinud Frank Edwin Wright, III); Tre Cool'ist sai bändi jäädav trummar.

Kelli

 

Green day plaadid

39/Smooth

Kerplunk

Dookie

Insomniac

Nimrod

Warning

International Superhits!

Shenanigans

American Idiot

 

Mõned küsimused ja vastused:

Mitu koopiat on iga Green Day album müünud? Esimesed kaks albumit Lookout! Records'ilt (39/Smooth ja Kerplunk) on müünud üle 500000 koopia. Dookie on üle maailma müünud umbes 12 miljonit (8 miljonit Põhja-Ameerikas) ja Insomniac on müünud 8 miljonit (4 miljonit Põhja-Ameerikas). Siiani on Nimrod müünud peaaegu 2 miljonit koopiat.

Kas Green Day liikmed kasutavad narkootikume või joovad? Bänd tunnistab, et nooruses panid nad speed'i, aga nüüd, kui neil on lapsed, on nad pidanud end veidi puhastama. Nad ei varja fakti, et tõmbavad üsna sagedasti marijuanat. Billie Joe on ütelnud, et ta joob üsna palju ja üldiselt kohtab bändi liikmeid harva ilma õllepudelita näpus.

Mida albumite nimed tähendavad? 39/Smooth'i ja Kerplunk'i kohta ma ei tea, aga Dookie'le taheti alguses nimeks panna "Liquid Dookie", aga bänd arvas, et see on veidi liiga vastik - kui sa juhuslikult ei tea, tähendab dookie inglise keeles sitta. Nad nimetasid oma järgmise albumi Inomniac'iks, kuna see sobis Billie Joe tujuga, kui ta seda kirjutas. Billie Joe poeg hoidis teda üleval ja seetõttu kirjutas ta laulud peamiselt keset ööd. Teine põhjus nime valikus on kirjeldatud järgmises küsimuses. Mis puutub Nimrodi, siis Billie seletab: "Piiblis on üks tüüp nimega Nimrod, kes tahtis Babüloonias jumalat ära petta, või midgi sellist. See sobib, me oleme mõnes mõttes napakad."

Millal tüüpide sünnipäevad on?

·         Billie --- 17. veebruar 1972

·         Mike --- 4. mail 1972

·         Tré --- 9. detsember 1972

 

 

 

Ja siin üks lahe lugu Greenday`lt, mida maki saatel kaasa üürata!

 

American idiot

 

Don't want to be an American Idiot,

 Don't want a nation under the new mania,

 Can you hear the sound of hysteria?

The subliminal mind fuck America

 

 Welcome to a new kind of tension,

 All across the alienation,

Where everything isn't meant to be ok,

 

Television dreams of tomorrow,

We're not the ones meant to follow,

For that's enough to argue

 

 Maybe I am the faggot America,

I'm not a part of a redneck agenda,

Now everybody do the propaganda!

 And sing along to the age of paranoia

 

Don't want to be an American Idiot,

 One nation controlled by the media,

 Information age of hysteria Calling out to idiot America

 

 

Greenday ametlik kodulehekülg on http://www.greenday.com/ ning ametlik fänni-lehekülg on http://www.greenday.net/.

NB: Soovitan kõigil, kellele vähegi punk meeldib,  neid lehekülgi külastada!