JAANUAR 2004 nr.19
Mida arvad esimese korruse
remondist?
Õpetaja. Persoon. Endine õpilane.
Võrkpallivõistlustest. Kabelimüsteerium
Alkoholist. Teadmiste
kontroll
Me soovime teile toredat sõbrapäeva ja ärge siis
unustage oma sõpradele kaarte saatmast ning sms-e ka!!! Veetke sõbrapäev
meeldejäävalt!!!
“Teen Spirit`i” toimetus
MIDA ARVAD ESIMESE KORRUSE REMONDIST????
Mari.L: ”Ei meeldi! Sest seal on liiga
erksad värvid. Ei meeldi, sest on nõme.”
Maarika: ” See, kus on klassid,on nagu
haiglas. Fuajees on mitte ilus, ei meeldi. Oranz söökla pole ka üldse ilus.”
Kristiina: ”Ilus, sest sinna sobivad sellised värvid.
Fuajee on ka lahe punane, triip sobib sinna.”
Kristel K: ”Koridor on haigla moodi, fuajee on
normaalne. Ilusam on, sest on heledamad värvid, mitte nagu see pruun oli.”
Sander: ”Koridor on nagu haigla või vangla. Liiga palju eri värve, oleks nagu kitsam, aga saal on SUPER! Fuajees seda punast triipu poleks vaja:”
Vairo: ”Ei meeldi, imelik, pole harjunud,
värvid võiks olla tumedamad. Saal on normaalne.”
Gert: ”Värvivalik võiks olla parem. Saal
on lahe, korvivõrgud võiks olla ja jooned maas. Liiga lai punane triip, võiks
olla mustriga. Alumise korruse aknad võiks ära vahetada, oleks palju soojem.”
Kaupo: ”Väga ilusti tehtud. Värvi valik on
liiga hele. Saal on ilus. Fuajee värvivalik oleks võinud teine olla. Punane
triip ei sobi sinna.”
Triin: ”Fuajee on nagu haigla
intensiivosakond. Värvid on päris rõõmsad. Saali valgustus häirib, aga muidu
oleks võinud olla pastelsemad toonid.”
Jaanika: ”Koridor on tobe, õpetajate tuba, muusika klass, 1-2
klass, poiste tööõpetus on tobedat värvi. Spordisaal on kena aga kõige ilusam
on käsitöö klass. Fuajee on koledat värvi, nagu lasteaed.”
Kaimar: ”Täielik haigla. See punane triip ei
kõlba kusagile. Võiks olla. Valgustus on saalis normaalne, viimase peal.”
Gerli:” Norm. Aga värvid võiks olla teised.
Saal on ilus, mulle meeldib. Lahe!! Fuajee? Mmm… ma ei tea.”
Tarmo: ”Värvivalik pole hea. Paras lasteaed
on. Saal on normaalne. Koridor on vägev. Klassides on halb värv, koorub maha,
oleks võinud olla parema kvaliteediga värv. Valgustus on hea.”
Mirjam
Luubi alla võtsin meie loodusteaduste õpetaja Siiri Saksa. Kes on olnud
meie lehe lugeja algusest, peale võib veel mäletada, et temaga oli väike jutt
tehtud ka meie kõige esimeses lehenumbris. Nüüd aga tutvume temaga
põhjalikumalt.
Sündis 23. novembril ning lapsepõlv möödus Pärnumaal Tali vallas. Oma sõnul
täiesti metsade ja põldude vahel ning enne kooli minekut ta sealt eriti välja
ei olevatki saanud. Lõpetanud on Tali 8.klassilise kooli ning Tartu Õpetajate
Seminari. Algklassides oli tubli ja vaikne õpilane, edaspdi tuli juba särtsu
juurde. Kooliajal oli aktiivne pioneer. Ainetest meeldisid eesti keel ja
kirjandus – eriti kirjandite kirjutamine -, vihkas aga füüsikat (!!!). Juba
lapsena soovis ta saada õpetajaks. Koolist veel nii palju, et kevadel lõpetab õpetaja
Siiri Tartu Ülikooli.
Aga kuidas siis juhtus selline tore õpetaja meie kooli õpetajaks? “Lihtsalt
tulin mere äärde, aga mida pole, on meri.” Selline on tema vastus sellele
küsimusele. Ta on õpetanud siin juba 17 aastat ning kool on tema arvates armas
ja väike. Kolleegidega on väga hea läbisaamine, töine. Meie kooli õpilased on
nagu noored ikka (nendest tuleb juttu ka hiljem – toim) – vahel pidurdamatud,
on tublisid ja püüdlikke. On ka neid,
keda tuleb kallistada või näpistada, et nad tööle hakkaksid. Siiri sõnul
tulekski ulakat õpilast kallistada, sest siis pidavat õpilane päris korralik
olema (vähemalt mõnele õpilasele mõjub). Aga talle ei meeldi see, et tahetakse
liiga pinnapealselt kõike õppida. Siirile meeldivad sellised õpilased, kes on
töökad, mõtlemisvõimelised, omanäolised ja kes julgevad iseendaks jääda. Tema
enda klassi õpilased (5.klass – toim) pidavat olema vaiksed, tagasihoidlikud ja
armsad. Eelmisest üheksandast tunneb ta puudust küll. Eriti nende
elujõulisusest, nutikusest, aktiivsusest ja sportlikest eluviisidest. “Nendega
oli põnev!!” ütleb õpetaja Saks. Koolileht on winge wärk ning toimetuse
liikmetel soovitab ta õppima minna Lähte Gümnaasiumi.
Millega tegeleb Siiri vabal ajal?! Viimastel aastatel on ta ainult õppinud
– kodutööd, uurimustööde ning esseede kirjutamine. Aga mida ta teha tahaks –
see oleks ilukirjanduse lugemine ning näppupidi mullas olemine, kuid kahjuks
aega napib. Ning meeleldi käiks koos lõbusa seltskonnaga jalgrattamatkadel.
Seda ta lausa jumaldab!! Muusikast kuulab viimasel ajal meeleldi Didot.
Huvideks on lugemine ja fotograafia. Tänapäeva noored üldiselt on, Siiri
arvates, tegusad ja aktiivsed, kuid liiga massikommunikatsiooni mõju all. Noori
peaks suunama ja aitama neid nende tegemistes. Ennast peab üpris sõbralikuks,
kuid mõnikord äärmustesse laskuvaks inimeseks. Tema unistuseks oleks reisida
Aasia poole – Nepaali, Indiasse, Tiibetisse…
Loodame, et Siiril jätkub jõudu ja tahtmist meie koolis veel tükk aega
õpetada… J
Anu
Reet Kuldmeri on Martna Vallavalitsuse raamatupidaja. Martna
Vallavalitsuses on ta töötanud peaaegu 12 aastat. Enne seda oli Martna sovhoosis
ja Kirna kolhoosis. Kolleegidega saab normaalselt läbi. Küsimusele, kui kaua ta
seda tööd jätkata kavatseb, ei oska ta vastata. “Seda ei tea mitte keegi, mis
siin tulla võib,” on tema kommentaar. Talle ei meeldi oma töö juures see, et
mitte iialgi pole saanud ta oma puhkust järjest välja võtta. “Vähemalt korra
võiks see nii olla,” arvab ta. Muidu on see üldiselt nagu iga teine töö.
Reet sündis 27. aprillil ja lapsepõlvekodu asub Kasaril, kus ta vanemad
senini elavad. Ta on lõpetanud Kasari 8.-klassilise kooli, kus ka temale andis
matemaatika tunde nagu meilegi, Imbi Ilmjärv. Oma raamatupidaja hariduse sai ta
Vinni Tehnikumist. Kooliajal meeldisid talle kehaline kasvatus ja joonistamine.
Silmaotsaski ei sallinud keemiat ja füüsikat. Koolis ei olnud ta eriti terane
õpilane, kuid kahtesid tal igatahes tunnistusel ei olnud. Küll aga kolmesid on
olnud.
Vabal ajal loeb Reet lehte ja vaatab telekat. Talle meeldivad lõbusad ja
humoorikad inimesed, kes näevad ka tõsises elus natuke huumorit. Kunagi ei ütle
ära heast söögist ja joogist ning meeldivast seltskonnast. Küll aga ei meeldi
talle inimesed, kes peavad ennast maailmanabaks ja on võltsid. Muusikast kuulab
peaaegu kõike. Reet on läbi sõitnud mitmed Euroopa riigid ning on käinud ka
Venemaal Karjalas ja Krimmis. Ära tahaks käia Siberi taigas ja Talvepalees.
Tänapäeva noored varasematest põlvkondadest eriti ei erine. Küll aga on nad
natuke arenenumad.
Palusin Reedal öelda ka paar sõna meie seekordse teema “Alkohol” kohta.
Just nimelt alkoholi tarbimine noorte seas on teemaks.
“Nii või teisiti proovivad noored alkoholi ära. Kes joob end purju ja
oksendab täis ning pärast näeb, kas hakkab jooma või ei. 25 aastat tagasi oli
sama lugu – midagi ei jäänud proovimata. Aga alkoholil on üks ilus omadus – see
on tarkade inimeste jook!!”
Anu
Tõnis on 18-aastane poiss. Paar aastat tagasi lõpetas ta Martna kooli,
praegu käib aga Kullamaa Keskkooli 11-ndas klassis. Tõnisega ongi tehtud meie
seekordne intervjuu.
Miks just Kullamaa kooli läksid?
See oli esimene, kuhu ma proovisin ja sinna oli lihtne sisse pääseda.
Mingeid kindlaid plaane mul polnudki.
Meenuta oma ristimisi ja kirjelda
neid!
Need ei olnud eriti jubedad…..
Mis sulle tehti?
….pidime tomatikastmes roomama ja kakaomöksi seest huulepulka otsima ja
teistele näkku määrima.
Kuidas oma klassiga rahul oled?
Normaalne klass. Oskavad nalja visata, aga on ka omamoodi inimesi.
Võrdle Kullamaa ja Martna kooli!
Martna kool on rohkem nagu pere. Martnas tundsid igaühte, siin aga mitte.
Tead umbes 8-nda klassini. Õpetajatel on
teine õpetamisviis.
Kas sa Martna kooliga ka veel
ühendust pead?
Õpilastega küll. Aegajalt kui juhtun sinna kanti, siis ikka astun sisse ka.
Mis üritused teil seal Kullamaal
toimuvad?
Koolilaager tuleb nüüd veebruaris. Siis on veel discod ja hiljuti käis see
jäätis (Ice Cream – toim) ka siin.
Kas tunned Martna koolist ka
puudust?
Aegajalt küll. Ma ikkagi käisin seal 10 aastat. Õpsid tunnevad mind läbi ja
lõhki.
Kas oma endiste klassikaaslastega ka
sidet pead?
Otseselt mitte , va. Laasi ja Rella
ning Robi.
Mis huviringides sa käid?
Käin kunstiringis ja arvutis. Mujal vist ei käi.
Kuidas ühikaelu on?
Normaalne. Rahvas on ju kõik oma.
Räägi , kuidas sul siis õppimisega
läheb?
3 ja 4 ja 5.
Kuhu sa pärast Kullamaa kooli õppima
tahad minna?
Mul ei ole veel õrna aimu ka mitte.
Räägi ise midagi
Kullamaast, õppimisest, koolist, õpetajatest, õpilastest……
Eks see elu siin ole ikka üks lebo küll va. matemaatika.
Mis selle mataga
siis on?
Õpsid on mõistvad ja oskavad isegi nalja visata, aga see on isegi siis
raske, kui õpetaja on hea. Aga see võib ka ainult minul nii olla.
Tõnis lisas intervjuu lõppu veel seda , et õhtuti saab kella 7-ni arvutis
vahtida.
Maarika
16 jaanuaril toimusid HWG spordisaalis võrkpalli võistlused, kust võtsid
osa ka meie kooli sporditüdrukud ja -poisid.
Tüdrukute võistkonnas oli 9 liiget. Nendest kolm olid varumängijad. Platsil
olid kapten Ege Heimvell, õed Liisi ja Anu Jänes, Reigina Randoja, Gerli Liiv
ja Maarika Maripuu. Varumängijad olid Elo Tuga ja väikesed tirtsud Kristiina
Seiton ja Kardi Laansoo. Võistkond saavutas kuuenda koha, osavõtjaid oli 7.
Meie tüdrukud mängisid 4 mängu: Kullamaaga, Haapsalu Gümnaasiumiga, Ridalaga ja Noarootsiga. Tugevaim vastane neist oli Martna neidudele Noarootsi. Kõige kergem oli võistelda Ridalaga, kelle üle ainukesena ka võit saavutati.
Reigina: “ Mängida oli mõne jaoks pingeline, minu jaoks
oli küll täitsa normaalne. “
Anu: “ Mõned inimesed ajasid oma kommentaaridega
närvi. “
Liisi: ”Ma ei läinud üldse närvi.”
Gerli: ”Ege ja Liisi olid kõige tugevamad.”
Liisi: ”Ma ei saanud pallile üldse pihta.
Reigina: “ Kardi ja Krissu ( Kristiina- toim.) ei saanud
üldse platsile, sest neid ei olnud vaja.”
Liisi: ”Tux ( Elo-toim) sai korra platsile Anu asemel,
ei saanud pallile pihta. Anu ei saanud serve eriti vastu võtta. Ainult ühes
mängus ei saanud. See oli vist Noarootsi.”
Mängu ja mängijaid kommenteeris ka võistkonna kapten Ege:
“ Tegelikult selle kohta, et me ainult 2 päeva saime harjutada, oli
saavutus päris hea. (võistkond sai kokku alles kaks päeva enne võistlusi.
Viimase koha saavutanud Ridala oli selle vastu trenni teinud pool aastat. -
toim.) Aga läksime tühiste asjade pärast närvi. Servid ei tulnud välja ja
mingite jobude kommentaarid ajasid närvi. Ma vabandan ajalehes kõigi ees, et
läksin närvi.
Lihtsalt, teinekord läheb paremini.
Polnud meie päev. Tegelikult me oleksime teinud ühele veel pähe, aga läks nässu
kõik.
Oleks pidanud kokkumängu harjutama, võistkond polnud kunagi trennis ja see
oli ka, et Liina oli haige ja Anul olid omad tegemised.
Liisi ja Liina mängisid hästi. Õpetajat kiidaks ka. Ja publikut: Mann ja Company, ei Mann and boys. Tahan tänada
õpetajat ja kogu võistkonda ilusate hetkede ja kooli saiakeste eest. Ja dire (
direktriss- toim) käis ka ergutamas!”
Poiste tiimi kuulusid kapten Aivar Juht, Urmas Liiv, Kristjan Riis, Margus
Umda, Marko Valker, Mikk Väits, Arto Laansoo ja Tihhon Satsuk, kellel tuli
võistelda kuue teise tiimiga. Ent siiski saavutasid nad tubli neljanda koha.
Noormehed võistlesid Virtsu, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi, Kullamaa ja
Paliverega. Viimase üle saavutati võit. Poiste jaoks oli kõige raskem mäng
Kullamaa vastu. Rahulikuim mäng oli olnud HWG-ga .
Urmas: “Mängida oli vägev, lihtsalt vägev! HWG-le
kaotasime ainult oma lolluste tõttu. Publik kommenteeris plikasid, aga poisse
ei kommenteeritud.“
Margus: ”Normaalne oli mängida. Kõik mängisid päris
hästi.”
Arto: “Ma mängu ei saanud, aga vaadata oli pingeline,
arvasime kogu aeg, et kutsutakse mängu. Minu arust läks kõigil väga hästi!”
Kristjan: ”Normaalne oli mängida. Ma olin kõige parem.
Teinekord läheb meil paremini, võibolla.”
Kelli
Ühel pühapäeva hommikul, kui Ärbi läks haudu kaevama, tuli Peeter temaga
vestlema. Ta rääkis, et sel nädalal tuleb vähemalt 3 matust ja et tuleb
kiiresti kaevama hakata. Aga ega Peeter Pauk polnud lihtne mees. Peetri
nooruslikus välimuses oli iseäralik see, et ta tuli tihti esmaspäeval tööle
punased silmad peas – täpselt nagu ta suur rubiinsõrmus.
Ühel hommikul kui Ärbi läks kooliparki koristama, tundis ta oma ninaga
imelikku haisu. Ta ei teinud sellest algul väljagi. Kuid mida enam ta tiigi
poole jõudis, seda rohkem ta tundis seda haisu. Ta läks tiigi juurde ja tõmbas
rehaga üle tiigi. Ärbi reha külge justkui jäi midagi. Ärbi säilitas külma närvi
ja üritas uuesti tõmmata. Järsku märkas ta, et see on laip.
See oli Nataða. Ärbil läks ju…. jahedaks ja ta kutsus kohaliku konstaabli
kohale. Aga enne inspektor Kukekese saabumist leidis Ärbi Nataða küljest suure
punase rubiiniga sõrmuse, kuhu oli graveeritud PPP. Ärbi ei rääkinud sellest
leiust kellegile.
Kui Ärbi hakkas oma rehasid kabelisse viima märkas ta seal midagi
imelikku….
Jätkub….
Ege
Alkohol on tänapäeval kõige sagedamini kuritarvitatav narkootiline aine.
Alkohol põhjustab otseselt maksahaigusi, ajukahjustusi, maohaavandeid,
kõhunäärmepõletikku ja vaimuhaigusi. Alkohol on kontsentreeritud
kaloriteallikas, kuid energiat saab organism sellest vähe. Nimelt ei saa
lihased omastada alkoholi vahetult, vaid enne peab maks selle lagundama. Selle
ainevahetuse vaheastme tõttu pole alkohol efektiivne energiaallikas. Alkohol
eemaldatakse organismist pärast lagundamist uriiniga, vähesel määral on uriinis
ka lagunemata alkoholi, samuti leidub seda ka väljahingatavas õhus.
Joobeid jaotatakse ka joobunu käitumise alusel:
þ eufooriline joove – meeleolu tõuseb, sarnane
kergele joobele
þ manikaalne joove – joobunu muutub labaseks,
iroonitseb oma kaaslaste üle, tekivad konfliktid, joobunu sarnaneb klouniga
þ eksplosiivne joove – inimene muutub äkki mingil
põhjusel üliagressiivseks, on võimeline kaaslasi vigastama
þ impulsiivne joove – joobunu viib eelnevalt
kaalutlemata ellu kõik oma mõtted, selles joobeseisundis inimesed on tegelenud
püromaania ja ekshibitsionistlike aktidega
þ düsfooriline joove – inimene muutub joobe
suurenedes tusasemaks ja pahuramaks, solvab kõiki seltskonna liikmeid
þ hüsteroidne joove – joobunu kiitleb oma tegudega,
sageli on need välja mõeldud, muutub väga riskialtiks, enda tõestamiseks on
valmis üle oma jõu käivaid tegusid korda saatma
þ pseudoparanoiline joove – joobunu tunneb
paranoiat ja muutub sageli põhjuseta armukadedaks
þ depressiivne joove – joobunu tunneb tugevat
enesehaletsust, eemaldub seltskonnast, tihti räägitakse enesetapust. Selles
joobeastmes sooritakse enamus alkoholiga seonduvaid suitsiide
þ somnolentne joove – inimene joob väikestes
kogustes alkoholi ja muutub sellest väga uniseks ning kaotab kontaktivõime
þ patoloogilised joobed – tüüpiline näide on delirium tremens, joobunu näeb
hallutsinatsioone ja on ühiskonnale ohtlik
Lühiajalise toime tagajärjed:
ý aeglustunud reageeringud ümbritsevale
ý aeglustunud refleksid
ý nõrgenenud koordinatsioon
ý kaine mõtlemisvõime vähenemine
ý mäluhäired
ý oksendamine
ý ähmastunud nägemine
ý õnnetusohu suurenemine
ý raskused käimisel ja seismisel
ý teadvusekadu
ý kooma
ý surm
Pikaajalise toime tagajärjed:
ú alkoholism kui haigus
ú mälukaotused
ú maksatsirroos
ú ajukahjustus
ú närvisüsteemi kahjustus
ú südamehaigused
ú alatoitlus
ú eluea lühenemine
ú surm õnnnetuse tagajärjel (näiteks
autojuhtimisel)
ú surm alkoholiga seotud õnnetuse tagajärjel
ú seedeelundite kahjustused
ú kõri- ja häälepaelte põletikud, mille tulemusena
hääl muutub kähedaks ja madalaks
ú mehed muutuvad sageli impotentseks, häirub
spermatogenees, spermatosoidide liikuvus halveneb
ú suguraku DNA võib olla defektne ning see võib
järglasel tekitada väärarenguid
ú raseduse ajal alkoholi tarvitamine mõjub loote
kõigile osadele ja võib põhjustada iseeneslikku aborti
Küsisin seekord ka meie kooli
õpilastelt mõne küsimuse!!
Kui tihti sa alkoholi tarvitad?
Anonüümne 1: “Vahest harva, siis kui on midagi tähistada.”
Anonüümne 2: “No vanasti tarvitasin rohkem, aga nüüd piirdub ainult niipalju,
kui juba lõbus tuju sisse tuleb, sest päris täis ei taha ennast ka juua.”
Anonüümne 3: “Harva. Kui siis ainult nädalavahetustel.”
Anonüümne 4: “Nii tihti kui vaja.”
Anonüümne 5: “Peaaegu iga nädalavahetus.”
Anonüümne 6: “Oleneb asjast. Kui raha on siis joon.”
Mida sa siis tavaliselt jood?
A1: “Gini, Fizzi, Pisangi jne.”
A2: “Tavaliselt joon Vana Tallinnat, Pisangi, Pina Coladat apelsini
mahlaga, Fizzi ja gini. Viina ja õlut ma ei joo.”
A3: “Lahjasid jooke.”
A4: “Viskit coca-colaga, siidrit, veini ka.”
A5: “Lahjasid jooke. Näiteks gini, pina coladat, pisangi.”
A6: “Viina muidugi - “Laua viina”.”
Mida su vanemad sellest arvavad, et
sa jood?
A1: “Ega ma ennast täis ei joo, ja kui koju lähen, siis tavaliselt hilja ja
vanemad magavad. Nii et…”
A2: “Ma ennast täis pole kordagi joonud. Võtan nii, et säilitan kaine
mõistuse. Ja kui koju lähen, siis ei märgatagi, et olen joonud midagi.”
A3: “Nad ei teagi.”
A4:“Mu ema teab, et ma
mõõdukalt joon.”
A5: “Nad ei teagi.”
A6: “Ma ei tea, mis ta arvab.”
Anu
Detsembri lehe numbris tegime sellise triki, et jalutasime 8. ja 9. kl
õpilaste juurde ja hakkasime neilt küsimusi küsima. Ka sellel kuul otsustasime
õpilasi piinata, nimelt 7. ja 6. klassi tarkureid.
Tehniliste probleemide tõttu ei saa me Mari Peäske vastuseid avaldada. Kuid
ta sai 10 punkti.
Küsimused.
Matemaatika: Kui ümmargune kook on jagatud võrdselt neljaks
osaks, siis mitu protsenti moodustab üks tükk?
Eestikeel: Kirjuta öeldis/ed ja alus/ ed lausest: Kati ja
Mart mängisid palli.
Vene keel: Vene tähestiku kolmas täht.
Inglise keel: Tõlgi
“Vabandage, et ma hiljaks jäin”.
Ajalugu: Mis on sfinks?
Maateadus: Mis kujuga on Itaalia?
Bioloogia: Kas elevant on imetaja?
Muusika: c-st c-ni.
Käsitöö: Millest on tehtud puuvillane riie?
Kunst: Mida tehakse pintsliga?
Kehaline- kasvatus: Kes on Kristiina Ðmiguni suustajast õde?
Ja siit tulevad vastused!
7 kl. Kristjan Riis ( 3 punkti)
1) 25%
2) Alus- pall ja öeldis- mängisid
3) Ei tea
4) Sorry I m leit.
5) Ma ei tea.
6) Ei tea
7) Ei tea
8) Ei tea
9) Puu villast
10) Värvitakse
11) Katrin
7 kl. Kaupo Kuusemaa( 9 p)
1) 25%
2) Alus- mängis ja öeldis- palli
3) B ehk v
4) Sorry I`m late.
5) Püha kuju Egiptuses.
6) Saapa
7) Ja
8) C, d, e, f, g,a, h, c
9) Puuvillast
10) Maalitakse
11) Katrin
6 kl. Heldia Veersalu ( 6 p)
1) 5%
2) Alused- Kati ja Mart, öeldis- mängisid
3) Ei tea
4) Ei tea
5) Lamav inimese näoline lõvi.
6) Saapa kujuga
7) jah
8) C, d, e, f, g, a, h, c
9) Puuvillast
10) Värvitakse
11) Ei tea
6 kl. Aurel Mustjatse ( 8,5 p)
1) 25%
2) öeldis- mängisid
3) B- v
4) Sorry I am late
5) Kivikuju
6) Saapa
7) Ja
8) C, d, e, f, g, a, h, c
9) Puu
10) Maalitakse
11) Katrin
6 kl. Pert Loderaud ( 6 p)
1) 25%
2) alused- Kati ja Mart, öeldis- mängisid
3) g
4) sorry I`m late
5) inimesepeaga kassikuju
6) saapa
7) ei
8) C, d, e, f, g, a, h, c
9) Ei tea
10) Värvitakse
11) Katrin
Õiged vastused: 1) 25% 2) alused- Kati ja Mart, öeldis- mängisid 3) B- v 4)
Sorry, I`m late. 5) Lamav inimese näoga lõvikuju Egiptuses, mis valvab vaaraode
hauakambreid. 6) saapa kujuga 7) ja 8) C, d, e, f, g, a, h, c 9)puuvilla taimest 10) maalitakse 11) Katrin.
Kelli
Nüüd teile ka mõned salmid, mida kirjutada oma
sõbrapäevakaartideleJ!!!
Kui võiksin anda Sinule
ühe omaduse,
annaksin Sulle
võimaluse näha iseennast
nii, kuidas teised näevad Sind.
Siis võiksid tähele panna
kui võrratu Sa oled!
YYY
Koputamata avan ukse,
luba küsimata nööbin lahti su põue
ja röövin südame-OLEN ARMASTUS
YYY
Mida veel tahta -
onni või paati ja luigekesi lahel,
ja seda, et kiusu poleks me vahel,
ja seda, et taevas ei muutuks halliks,
ja seda, et kallis jääks alati KALLIKS
YYY
Mida kõike annab sõber
sõbrale,
seda üles ei jõua lugeda keegi.
Ma soovin vaid toetuda su õlale,
et mu elus oleks alati keegi.
See ongi see, mida annab sõber sõbrale,
mida ei saa anda peale sõbra mitte keegi.
RISTSÕNA
3 7 12 5 9 1 2 4 6 10 11 J 1)
Romantiline lill 2)
Kreeka
täht omikron 3)
Ehe, mis
väljendab armastust. 4)
Teen
Spiriti naljajuttude autor 5)
Armastus
inglise keeles 6)
Ühe meie
toimetaja perekonnanimi 7)
Sõbrapäeva
lemmik värv 9) Mähkmete väel olev poiss, kes tulistab
armunooli. 10)
Rooma number 50 11) … ei saa patta panna! 12) Seda peetakse armastuse sümboliks.
