Märts
3(12)2003
Omaloomingut - konnatüdruk Klassilood – I, II, III
Päevad on juba pikad ja päikeselised. Kevad teeb
kõigil tuju heaks. Varsti keeratakse kellad ettepoole ja te peate tund aega
varem üles tõusma- üritage mitte sisse magada. Õues on nähtud juba esimesi
kevade- kuulutajaid ja seoses kevadega oleme ka meie lehe rõõmsamaks teinud.
Olge ikka rõõmsad ja lugege “Teen Spiritit”!!
Teie “Teen Spirit
4.märtsil käisime me Paliveres kelgutamas.
Kõigepealt käisid väikesed ja pärast käisid ka suuremad oma suuski ja kelke
proovimas. Oli tore ja kõigile meeldis.
kkkk
14.märtsil tähistati koolis ka emakeelepäeva.
Esinesid luulekonkursist osavõtjad, lastekoor ja näiteringi lapsed. Autasustati
luulekonkursi võitjaid ja häid õpilasi.
kkkk
14.märtsil, 3 veerandi viimasel koolipäeval
toimus koolis “Playbox”, kust võtsid osa:
1.
Pert ja Helys lauluga “Another country song”
2.
Kristiina ja Karsi lauluga “Something stupid”
3.
Kristel, Heilika ja Kairi lauluga “The ketchup song”
4.
Maarika, Kelli, Liina ja Tiina lauluga “Club Kung-Fu”
5.
Urmas, Tihhon ja Sander lauluga “Ollikas”
6.
Helen ja Piret Metallica ja Britney mixitud looga
Võitjateks tulid žürii otsusega Maarika, Kelli,
Tiina ja Liina oma “Club Kung-Fu`ga”. Teiseks tulid Urmas, Tihhon ja Sander ja
kolmandad olid Kristiina ja Kardi.
Täname kõiki osavõtjaid ja õnnitleme võitjaid.
PS! Intervjuud võitjatega saate lugeda rubriigis
“Tüdrukud”.
Meie õpilased käisid…
28.02. käisid Martna Põhikooli näiteringi
õpilased Lihulas “Läänemaa Kooliteatrite Festivalil”. Seal vaatasid nad teiste
koolide näidendeid ja etendasid ka ise. Näidendi pealkiri oli “Kevad Sepa
talus”. Meie näiteringiõpilaste vaieldamatu lemmik oli Kasari Põhikooli
näidend. Õhtul kell 20.00 hakkas disco. Seal esines ansambel Jam. Pidu kestis
kella üheni. Loodame, et järgmine aasta lähevad meie tublid näiteringiõpilased
jälle sellele toredale üritusele.
Selle kuu õpetajaks on Endel Peäske, kes on sündinud 25. detsembril 1958.a. kaljukitse
tähtkujus ja koera aastal.
Mis
koolid te olete lõpetand?
Tallinna Ehitus- ja mehhaanikatehnikumi.
Miks te
just õpetajaks tahtsite saada?
Pakuti võimalust enese prooviks.
Kas
olete veel kuskil õpetanud?
Õpetasin mehi palkmaju ehitama.
Millisena
te hindate end õpetajana?
Ma arvan, et mul on kindlasti väga palju
õppimisruumi.
Kuidas
on teie läbisaamised teiste õpetajatega?
Rahumeelsed.
Kuidas
teile meie kooli õpilased meeldivad?
Tootse on igas koolis.
Mida
arvate või kuidas suhtute Martna PK?
Oma koolist peab ainult head arvama.
Mida te
koolilehest arvate?
Ainult head.
1.-2. KLASS
Meie klass erineb teistest sellepoolest, et see
on kooli ainuke liitklass. Siin õpivad koos 1. ja 2. klass. 1.-kl. on 7
õpilast, 2.kl. 6 õpilast. Mõlemas klassis on meil poiste ülekaal. Tüdrukuid on
kahe klassi peale kokku 4. Veel on meil üks selline asi, mida teistes klassides
pole, nimelt meie 1.kklassis on üks tüdruk koduõppel. Tema käib koolis ainult
üks kord nädalas.
Peale tunde meeldib paljudele meist tegeleda
spordiga. Maadlustrennis osalevad Kaspar, Janar, Kermo. Spordiringis osalevad
Pille, Kaspar, Janar. Eriti popp meie klassi poiste hulgas on poiste
käsitööring. Seal osalevad Markus, Kermo, Kaspar, Fred, Marek.
Paljude meie klassi õpilaste soov on, et meil
oleks arvutitund. Praegu käime arvutiga tutvumas valla internetipunktis.
3. KLASS
3.klassis õpib kuus tüdrukut ja neli poissi. Me
saame omavahel hästi läbi. Meie klassis on palju häid õpilasi: Heilika, Kristiina,
Kristel, Kätlin. Meie klassil on tore õpetaja – Evelin Palmiste.
Õpilastel on mitmeid huvialasid. Raigole ja
Kaurile meeldib maadelda. Kaur on võitnud maadlusvõistlustel kaks korda I koha
ja kaks korda II koha.
Kristiina tegeleb spordi ja muusikaga,
laulukoorides osalevad paljud tüdrukud. Kristiinale, Heilikale ja Kristelile
meeldib näidelda ja esineda. Kristeli huvialaks on veel tantsimine. Kairi
tunneb suurt huvi arvuti ja arvutimängude vastu.
Enamus klassi lastest käib arvutiringis ja
meelsasti teatrietendustel.
Meile meeldib klassiõhtut korraldada ja kevadel
tahaks väga minna Haapsalu uude ujulasse ujuma.
PS! Kõik klassilood on klasside enda kirjutatud!
Kindlasti ei ole te unustanud Raimondit,
kes paar aastat tagasi Martna PK lõpetas. Ta käib nüüd Kullamaa Keskkooli 11.
klassis. Kuna tal läheb nii hästi, on seekord tehtud intervjuu temaga.
Kuidas
koolis läheb? Hinded on normaalsed?
Koolis läheb suhtelist hästi ja hinded on normaalsed.
Kas
õpilaste ja õpetajatega saad hästi läbi? Konflikte on olnud?
Õpetajatega saan hästi läbi. Õpilastest suurema
osaga, aga mõned on sellised, keda ma ei salli silmaotsaski. Üks konflikt on
olnud. See oli jõulude paiku – enne Estoniasse minekut. Mulle on öeldud
halvasti, aga mina teistele ei ole.
Millised
su ristimised olid?
Õudsad. Meid kutsuti kuskile heinaküüni, aga kuna
sellel päeval sadas vihma ka siis jõudsime sinna läbimärgadena. Meile löödi
muna pähe, kallati saepuru krae vahele ja kästi juua mingit segu ketšupist,
piprast ja munast.
Milline
on su päevaplaan?
Kell 7.00 üles. Kell 8.00 kooli, siis on tunnid
vaheldumisi igasuguste asjaajamistega. Peale tunde tegelen OM-iga ning
huviringidega. Ütleme üldjuhul kell 20.00 jõuan ühikasse ning hakkan õppima.
Väljaarvatud esmaspäeval kus päev lõpeb kell 22.00 või 22.30.
Milline teil ühikaelu on?
Rahulik.
Kuidas
koolielu üldiselt on Kullamaal?
Minu jaoks huvitavam, sest õpilased on
täiskasvanumad. Klass on palju kokkuhoidvam. Kullamaal on oluline, et oled
võimeline asju korraldama ning siis sind hoitakse ka rohkem
Kas
koolis on vahel väga närviline olla?
Minu jaoks ei ole elu koolis närviline vaid
kiire, sest OM asepresidendi koht nõuab minult palju suhtlemist õpilaste,
õpetajate ja vallavalitsusega. Kui teiste koolipäev algab kell 9.00 siis minul
kell 8.00 ning kui teiste koolipäev lõpeb 16.10 siis minul kas 17.30 või 18.00
ning siis on veel ringid ja sellised asjad.
Milline
on teie kooli toit?
Väga hea. Hästi head toidud on ja päev on 6-7
krooni.
Kas teil
vägivalda on koolis?
On ikka. Vähesel määral, kuid need, kes
vägivallatsevad on karmi kohtlemise all (ei või pidudel ega väljasõitudel käia
jne.).
Kas sa tegeled koolis ka millegagi või
väljaspool kooli?
Kirjutan artikleid koolilehte, olen õpilasomavalitsuse
asepresident, olen Kullamaa EELK juhatuses, Läänemaa koolide juhatuses ning
käin rahvatantsus ning näiteringis.
Mis on
Kullamaal parem ja mis halvem?
Parem – Kaugemalt tulevatel õpilastel on rohkem
tegevust peale tunde kui Martnas. Martnas kõik passivad ja ootavad bussi.
Bussiringe on kaks: üks varasem, teine hilisem (siis ei pea väiksemate klasside
õpilased suuremate tundide lõppu ootama).
Halvem – klassiruumid on väikesed ja 235 õpilase
jaoks on vähe ruumi.
Kas sa
tead, mida kaasõpilased sinust arvavad?
Üldjuhul hästi, kuid need mõned, kellega ma hästi
läbi ei saa, ei arva minust nii hästi. Nii et ma ei saa öelda, et kõik minust
heal arvamusel on.
Millised
on teie kooli üritused?
Igasugused discod; Hu.Ko.Re. (huvitavate kohtumiste
reede); kooli laager; tervisenädal; noortelaager on ka suviti; iga kevad on
“Kevad poisi ja -tüdruku” valimine; Tingel-Tangeli lauluvõistlus (ka meie
kooli muusikaõpetaja on seal žüriis olnud); teatripäev, mida üldjuhul korraldab
kultuurimaja koostöös keskkooliga. Nüüd on meil tulemas suhtluskoolitus koos
Tallinna Kunstikooli ja Tallinna Polütehnilise Tehnikumiga.
Kas
Kullamaa kooli õpilased on Martna PK õpilastega sarnased või erinevad?
Suhteliselt sarnased. Loiud ja ei viitsi midagi
teha. Enamus kooli tegijatest on väljaspoolt Kullamaad, sest kohalikud ei
viitsi end liigutada.
Aga
õpetajad?
Õpetajad on väga sarnased, abivalmis. Kuid
õpilase ja õpetaja vahelised suhted on paremad.
Kas kool
sarnaneb mingit moodi Martna PK-ga või on täiesti erinev?
See on hea küsimus! Ehituselt on sarnane, aga
seest on ilusam ja modernsem.
Kas sa meie koolist puudust
tunned?
Ei tunne.
Kas sa
soovid vahel, et käiksid alles PK-s? Miks?
Ei, sest Kullamaal on mul tekkinud palju
igasuguseid võimalusi oma tulevase elu korraldamiseks.
Kas sind
huvitab mis Martna Pk-s toimub?
Jah, mind huvitab ja ma uurin.
Kas sa
oma vanade klassikaaslastega sidet pead?
Vähestega, sest enamus on läinud igaüks oma rada
ja mu andmed nende kohta on aegunud.
Aga
praeguste Martna PK õpilastega?
Ja.
Õpetajatega?
Kui siis Siiriga, Ailiga ja Kairiga. Kui näen, siis ikka räägin nendega
natuke.
Tahan minna edasi õppima kõrgkooli televisiooni
ja turismi ning nende propageerimist.
KULLAMAA KESKKOOLI ÕPILASOMAVALITSUSE ASEPRESIDENT ÜTLES:
“Kullamaa õpilasomavalitsus ootab tihedaid sidemeid Martna Põhikooli
omavalitsusega. Loodame, et saame koos midagi korda saata!”
Selle kuu persoon on Lea Vahur,
kes töötab Martna Vallavalitsuses raamatupidajana. Esitasime talle mõned
küsimused.
Sünniaeg?
1954. a. 17. märts.
Koolid?
Tootsi Põhikool ja Vinni Põllumajandusetehnikum.
Milline
õpilane olid koolis?
Täiesti keskmine.
Kas sa
tahtsid juba lapsest saati raamatupidajaks saada?
Lapsest saati ei tahtnud, sest polnud õrna aimugi
mis asi see raamatupidamine üldse on. Kui õppima läksin ega siis ka ei teadnud,
mis töö see on. Raamatupidaja sai minust tänu sellele, et matemaatika oli mu
kõige tugevam aine koolis.
Mida sa
Martna PK-st arvad?
Arvan, et ta on kool nagu kool ikka. Rohkem ei
oska midagi arvata, sest mul pole enam ammu isiklikke kontakte kooliga -
õpetamise alal.
Kas
sulle meeldib oma amet?
Üldiselt meeldib, kuid siis ajab südame täis kui
jälle tehakse süsteemis olulisi muudatusi. Asi selles, et eelarvelistes
asutustes on väga palju tehtud muudatusi. Saad ühe süsteemi selgeks kui tulevad
jälle muudatused.
Kaua oled sellel ametil olnud?
Raamatupidaja olen olnud alates 1973.aastast
miinus 2 aastat. Seega 28 aastat.
Kuidas
sulle kolleegid meeldivad?
Kolleegid on mul alati toredad olnud. Ma arvan,
et see on tegelikult üsna oluline näitaja. Kui kollektiivis on pidevalt
intriigid, siis ei pea närvid kaua vastu ja sa otsid muid võimalusi.
Aga boss?
Bosside kohta ei saa ka midagi halba öelda.
Kuidas sulle lapsed meeldivad?
Lapsed mulle meeldivad, muidu poleks mul endal
kolme last. Üldiselt olen ma kehv suhtleja, kuid kui ma saan õigele otsale,
olen ma lastega hästi läbi saanud.
Kuidas
su lapsepõlv möödus?
Lapsepõlv oli mul turvaline ja üsna tavaline.
Koolis mängisin korvpalli. Pisik on sellest sisse jäänud ning pidevalt olen ma
vaadanud korvpallivõistlusi telerist.
Perekonnaseis?
Abielus juba 29 aastat.
Mis oli koolis su
lemmikõppeaine?
Nagu eespoolt välja tuli, oli matemaatika mu
kõige tugevam aine, siis oli see ka mu lemmik aine. Meeldisid veel kehaline
kasvatus ja käsitöö eriti siis kui õpetati õmblemist.
Kas sa oled mõelnud ka teiste
ametite peale?
Olen mõelnud vahest kui töö hakkab üle pea
kasvama, kuid saab probleemist lahti, läheb ka ameti vahetuse soov üle.
Kuna vene ajal ei olnud selliseid arvuteid nagu
tänapäeval, siis kas tänapäeva arvutite selgeks õppimine oli raske?
Seda väikest osa, mida me kasutame arvutite
võimalustest, ei olnud raske selgeks õppida. Kõige raskemaks teeb arvutiõppe
inglise keele mittetundmine. Mulle õpetati koolis saksa ja vene keelt. Üldiselt
on mul ka see viga, et keeled ei taha kuigi kergelt külge jääda.
Mis on
raamatupidaja töö plussid ja miinused?
Ma ei oska siin mingeid erilisi plusse ja
miinuseid välja tuua. Kindel on see, et töö sobib neile, kes on kannatlikud ja
tahavad tubast tööd. Kannatlikust on tarvis siis kui pead tohutute kannete
seast otsima mõnesendist viga.
Kas sa
oled oma töökohaga Martna vallavalitsuses rahul?
Olen ikka rahul. Mida mul ikka tahta, sest minu
vanusega ei saa enam tööd nii lihtsalt.
Meie kooli õpilasomavalitsusse kuulub 12 õpilast
alates 7. klassist. Õpilasomavalitsuse töö on teha õpilaste elu koolis
huvitavamaks ja lahendada koolisiseseid probleeme. Kuna meil on koolis üpris
palju õpilase-õpetaja vahelisi probleeme, siis on meil ka 4 suhtekorraldajat.
1.-6. klassi probleeme lahendavad Tiina Paemaa ja Jaanika Neuhof.
7. -9. klassi probleemide lahendajateks on Liina Väits ja Merlin
Rebane. ÕOMV president on Tauri Saks, asepresident Kelli Seiton,
sekretär Kareta Laansoo ja sekretäri-abi on Maarika Maripuu.
Rahaasjadega tegeleb Anu Jänes. Liikmed, kellel on küll hääleõigus, aga
muuga ÕOMV-s ei tegele, on Rauno Heimvell, Aivar Juht ja Triin
Paalo.
Niisiis, kui teil on mõni probleem või soovitus,
siis pöörduge õpilasomavalitsuse poole.
Küsisin ka ühe küsimuse õpilasomavalitsuse
liikmetelt.
Mida sinu arvates suudab ÕOMV
koolis ära teha?!?!
Tauri: “Kõike.”
Rauno: “Midagi
ikka suudab.”
Merlin: “Palju
suudab teha.”
Liina: “Päris
palju suudab ära teha.”
Anu: “Loodan,
et ÕOMV teeb elu koolis kasvõi natuke paremaks. Ja et me saame ka õpilaste elu
huvitavamaks teha.”
Aivar: “Kõike,
mis koolis probleemiks on. Kui tahab.”
Kareta: “Suudab
parandada õpilaste ja õpetajate vahelisi suhteid. Huvitavamaks teha kooli elu.
Kokkuvõtlikult öeldes: tahame näidata,
et kool ei ole ainult õppimise koht.”
Maarika: “Hästi
palju huvitavaid asju. Saame igasuguseid üritusi korraldada ja kooli elu
huvitavamaks teha.”
Kelli: “Hästi palju
huvitavat ja kasulikku. Me suudame kooli elu teha huvitavamaks ja paremaks.
Me kõik tahame elu koolis huvitavamaks teha ja me püüame.”
Jaanika: “Kui
tahame väga, suudame kõike teha.”
Tiina: “Me
korraldame pidusid ja püüame kõiki aidata, kes soovivad.”
Triin: “Et
õpilased saaksid aru, et me suudame ka midagi ära teha.”
Kolmapäeval, pärast esimest tundi kukkus tüdruku kõrvarõngas esimesele
korrusele õpetajate toa ukse kõrvale. Kõrvarõngas oli hõbedane ja valge
võltskivi juurest rippusid alla kaks ketikest, mille otsas olid kuud. Keegi ei
märganud, kui see kukkus. Kuigi keegi ei märganud seda, korjasin kõrvarõnga
üles ja suundusin kolmandale korrusele. Poetasin ehte maas istuva tütarlapse
jalge juurde. Paari tunni pärast läksin kolmandale korrusele ja kõrvarõngas oli
kadunud. Otsides hõbedast kõrvaehet küsiti minult, kas ma otsin ehk oma asju?
Mul soovitati seda mikroskoobiga otsida. Kui lootus oli juba kadunud, tuli minu
juurde Sander. Naeratades küsis ta: “Kas see on sinu oma?” ja võttis taskust
minu kõrvarõnga. Nagu näha otsitakse leitud asjade omanikud üles. Meie esimene
katse kaotatud asjade kohta lõppes minu jaoks hästi!
PS! See katse toimus veebruarikuus.
TANTSIJAD
Meie kooli tantsutüdrukud on Kelli, Maarika, Ege,
Tiina, Kardi ning nendega paar kuud tagasi liitunud Kristel ja Kristiina.
Põhilised üritused, kus nad esinevad on “Martna
matt”, discod ja sitkema poisi valimised. Muusikat valivad nad kõik koos.
Kuulavad ja vaatavad, kas loo järgi saab üldse tantsida ning peamine on, et
lugu ikka kõigile meeldiks. Liigutused mõeldakse koos. Ka filmidest ja
videotest võtavad nad liigutusi. Trennis on meeleolu tantsuline. Konflikte on,
aga läheb üle, nagu nad ise ütlevad. Mõnele meeldivad nende tantsud ja
tantsimisoskus, mõnele mitte.
Kaua
tantsinud oled?
Kelli: “Kuskil
4 aastat.”
Maarika: “Mingi
2 või 3 aastat.”
Ege: “Eluaeg.”
Tiina: “Võib-olla
mingi 3 või 4 aastat. Umbes sama palju kui Kelli.”
Kardi: “Ma
ei tea täpselt.”
Kristiina: “Sama
kaua kui Kristel.”
Kristel: “Mõni
nädal.”
Kas
sulle meeldib tantsida?
K.: “Jaa.”
M.: “Jaa.”
E.: “Loomulikult.”
T.: “Jaa.”
K. L.: “Jaa.”
K. S.: “Jaa. Väga.”
K. K.: “Jaa.
Lausa väga.”
Tantsid
sa enda arvates hästi?
K.: “Tahaks
loota, et nüüd olen vabam, aga sassi läheb küll. Ma üritan muusikasse minna.”
M.: “Ma ei
oska kommenteerida.”
E.: “Noo…
Eks igaüks ise tea. Alati võiks paremini tantsida.”
T.: “Normaalselt, aga tsipa
kramplikult.”
K. L.: “Liiga kramplikult.”
K. S.: “Ei kommenteeri.”
K. K.: “Ja.”
Kas sa oled publiku ees
esinedes krampis või vabalt?
K.: “Alguses natuke krampis, aga
pärast on suva (släng –toim.). Siis on eriti mõnus tantsida kui kõik kaasa
plaksutavad.”
M.: “Alguses on ikka närv sees küll
jah.”
E.: “Noh…
Ma ei mäletagi. Noh normaalselt. Vahel lähen krampi kui liigutused meelest
lähevad, aga muidu on OK.”
T.: “Krampis.”
K. L.: “Püüan
vabalt olla.”
K. S. “Vabalt.”
K. K.: “Vabalt.”
Kuidas teised su tantsimist
kommenteerivad?
K.: “Ma ei
tea. Küsi teiste käest.”
M.: “Ma ei
tea, infot saab teistelt.”
E.: “Liigutused
võiks paremad olla. Mõned kohad on väga vägevad. Duetid koos Manniga tulevad
väga hästi välja.”
T.: “Ma ei
tea.”
K. L.: “Liiga
kramplikult tantsin.”
K. S.: “Ei
oska öelda.”
K. K.: “Ei
oska öelda.”
Hinded?
K.: “Korras.”
M.: “Head.”
E.: “Alati võiks paremad olla.”
T.: “Normaalsed.”
K. L.: “Head.”
K. S.: “Head.”
K. K.: “Head.”
Koolileht?
K.: “Mulle
meeldib.”
M.: “Väga
hea.”
E.: “Noh…
Ei taha kedagi halvustada, aga noh… Huvitavamaid asju võiks sees olla.”
T.: “Päris
normaalne. Natuke õhuke, aga…”
K. L.: “Hea.”
K. S.: “Väga
vägev. Saab sõnu õppida.”
K. K.: “Lahe
lugeda. Cool asi.”
PLAYBOX`I VÕITJAD
Kas oli hirm nahas, kui oli
teie kord esineda?
Kelli: “Ei olnud.”
Liina: “Ei.”
Tiina: “Ei olnud.”
Maarika: “Ei olnud, mõnus oli.”
Keda oleksid tahtnud võitkana
näha?
K.: “Kristiinat ja Kardit.”
L.: “Meid.”
T.: “Kristiinat ja Kardit.”
M.: “Kristiinat ja Kardit.”
Kuidas reageerisid, kui öeldi,
et teie olete võitjad?
K.: “Aimasingi, et meie võidame,
tahtsingi võita.”
L.: “Lahe oli.”
T.: “Õnnelik olin.”
M.: “Kui
öeldi, et Kristiina ja Kardi on kolmandad, siis teadsin, et võidame. Hea tunne oli.”
Kas võtate osa ka järgmine
kord kui üritus toimub?
Ühest suust kõlab JAAAAA……
Mida ütleksid teistele, kes
osa võtsid?
K.: “Kõik olid tublid.”
L.: “Tähtis on osavõtt, mitte võit.”
T.: “Kõik olid vägevad.”
M.: “Kõik olid tublid.”
Loodame, et te kõik käisite playboxil ja kuulasite hoolega sealsete
“kuulsuste” etteasteid. Kindlasti valisite välja ka oma lemmiku(d). Seda tegi
ka žürii, kelle arvamuse põhjal valiti Playbox 2003 (mis toimus meie koolis
alles 3 korda) võitja, kelleks osutusid Vanilla Ninjad. Ninja tüdrukute
tutvustuse ja eurolaulu “Club Kung-Fu” sõnad me “Teen Spiritisse” sokutanud
olemegi (et teine kord oleks hea kaasa laulda)!
·
Maarja Kivi,
17 (Sünnipäev 18.jaanuar 1986)
·
Tallinna Saksa gümnaasiumi 11.b
klass. Tegelnud nii sportvõimlemise
·
kui rulliluuisutamisega, üritab
kõiges pigistada endast maksimumi. Mis
·
tähendab tihtipeale tõusmist hommikul
enne kella viit, et koolitükid saaksid tehtud.
·
Muusikaharidus: õpib Nõmme
lastemuusikakoolis saksofoni eriala,
·
võitnud kolm korda
«Laulukarusselli», kaks võitu üle-eestilisel
·
puhkpillikonkursil. Maarja Kivi
oli 2002 aasta Eurovisiooni Eesti voorus seitsmes.
Lemmikud: Queen, Queens of The Stoneage, Incubus, Lenny Kravitz, Robbie Williams.
Lenna Kuurmaa, 17 (Sünnipäev 26.september 1985)
·
Tallinna Saksa gümnaasiumi 11.c
klass.
·
Muusikaharidus: laulab 4. eluaastast
ETV tütarlastekooris, õppinud
·
Tallinna muusikakoolis kuus aastat
viiulit, Fizz Superstari 2002
·
konkursil jõudis poolfinaali. Teeb
kaasa peagi lavastuvas muusikalis
·
«Helisev muusika».
Lemmikud: kuulab r’n’b-d, hip-hopi, rocki.
Katrin
Siska, 19 (Sünnipäev
10.detsember 1983)
·
Tallinna Majanduskooli
raamatupidamise 1. kursuse tudeng, varem
·
Tallinna 21.keskkool. Vabakutselt
modell, tahab tulevikus pühenduda
·
investeerimisele ja
finantseerimisele.
·
Muusikaharidus: õppinud kolm aastat
klaverit, laulnud kooris.
· Lemmikud: Portishead, Staind, Kelis, Incubus, Goldie.
Piret Järvis, 19 (Sünnipäev
06.veebruar 1984)
·
Concordia ülikooli meedia ja suhtekorralduse 1. kursuse
tudeng,
·
varem Tallinna 21.keskkool, oli
Katrini pinginaaber. Teenis heade
·
õpitulemuste eest Concordia
ülikooli stipendiumi.
·
Muusikaharidus: viis aastat klaverit,
laulnud 13 aastat koorides.
·
«Club «Kung-Fu»» sõnade autor.
· Lemmikud: Incubus, Hoobastank, Puddle of Mudd, Aaliyah, Tweet,
· Jill Scott.
What`s up
Come on it`s Friday evening
Can’t wait to go to the party
I know a place where we all should go
Check out
Just around the corner
Best place can`t be any cooler
Come along and enter to the party zone
No suburban angel
Been in lots of danger
Once even kicked Bruce Lee
Hey you, welcome to the party
Me and girls feeling kinda naughty
Dealing with hardcore fighting
Hangin' at the Club “Kung-Fu“
Chill out, 'cos you`re at the party
Me and girls already gettin` started
Dealing with hardcore fighting
Hangin' at the Club “Kung-Fu“
Zoom this
You`ll always remember
What you see can`t get any better
Hottest people ever seen in whole downtown
Hear that
DJ playin' a record
Best thing after Def Leppard
Jump up, we`ll be rockin` up this place
No suburban angel
Been in lots of danger
Once even kicked Bruce Lee
Hey you, welcome to the party
Ppilt võetud Miksikese kaardikogust,
sealt leiad muidki pilte, mida
saata saad.
Mida teha, kui talv on peaaegu läbi ja tulema hakkab kevad? Kui lumi on sula ja niiske. Võib ju veel enne
kevade tulekut ja lume sulamist ühe lumememme maja ette teha või siis ehitada suur
ja uhke lumekindlus ning pidada viimased lume- lahingud. Ka valged ja kõrged
mäed ahvatlevad kelgutama, mõnusad metsarajad suusatama! Just kelgutamas käisid
meie kooli õpilased alles hiljuti. Siin kaks õnnetut/õnnelikku kelgutajat.
Ege: “Püksid
kulusid ära, kulusid kohe kõvasti! Aksi
mängis kaskadööri! Ja siis mulle meeldis see, et kõik olid koos ja said
hästi läbi, kelgutasime koos! Kahju, et kõiki õpilasi ei olnud. Oleks võinud
seal olla 3 tundi!”
Agur: “Meeldis,
väga meeldis! Hea oli sõita. Alguses midagi viga ei olnud, kui kodus olin, siis
hakkas pea valutama. Keeruga mäest lasin tagurpidi, kilega alla, siis läksin
tagurpidi ja panin peaga vastu puud. Väiksem puu läks lõhki aga suurem ei
läinud.”
See omalooming on bioloogia tunni jaoks tehtud ning seda lugeda soovitab loodusteaduste
õpetaja Siiri Saks.
KÕRE
Mina olen pisike konnatüdruk Kõre. Tegelikult on
mu nimi Juttselg-kärnkonn, aga mulle see nimi eriti ei meeldi, nii et kutsuge
mind Kõreks, või siis, nagu üks vanamemm mind kutsub, Hiidkonnaks. Nii naljakas
nimi.
Mina olen kuni 80 mm pikkune ja mul on varieeruv
seljavärv. Tegelikult olen ma rohekas ja siis on natuke veel kollast ja pruuni
ja halli. Mu kehal on hästi palju väikeseid tumedaid plekke ja kärnasid. Ema
ütleb, et see on pesemisest. Mu silmad on kollased, aga mul ei ole kollatõbe.
Mul isa ei olegi, on ainult ema, sest side vanemate ja järglaste vahel puudub.
Emale ma vist meeldisin. Mulle meeldib süüa putukaid ja tigusid. Ema ütles, et
kui temal sigimisperiood oli, siis tema üldse ei söönud.
Me emaga
elame Matsalu lahes, seal, kus on hästi liivane. Ma olen öise aktiivsusega.
Päeval laman niisama kivide all või niiskes mullas. Laisklen. Aga mul on
sugulasi Kesk- ja Lääne- Euroopas, Lõuna-Rootsis, Alpides ja Valgevenes.
Norras ja Soomes pole kahjuks ühtegi sugulast ega sõpra.
Ema
käsib mul eemale hoida rebastest ja mägrapoisist. Isegi siiliga ei tohi ma
rääkida. Ta ütleb, et need on meie vaenlased kuigi minu arust ei ole siilike
üldse kuri. Ka kemikaale ei tohi ma puutuda, sest need pidavat põhjustama rannikualade
hävimist. Meie emaga kuulume kaitsvate liikide II kategooriasse. Mida iganes
see peaks ka tähendama.
Ema
rääkis mulle ükskord nii jubedat ja naljakat juttu. Konnade kudemisest. Ta
rääkis, et nad paarituvad maist juunini. Konnad kogunevad kokku ainult
paljunemiseks. Nii naljakas. Ja veel, et isased viibivad veekogus mõned päevad,
emased aga koevad 1-2 päeva jooksul ning siis lahkuvad. Ema rääkis ka, et ühel
tädil, kes oli ükskõikne veekogu valiku suhtes, kuivas kudu jaoks valitud loik
ära ja kõik lapsed said surma.
Mina
koorusin munast 2-3 päeva jooksul, umbes nii 2 kuud arenesin, tervelt 2 kuud.
Ja suguküpsus saabub alles 4 aastaselt. Mõelge, alles 4 aastaselt. Küll ma olin
alles vihane!
Tegelikult on päris tore olla konn, saab sõpradega mängida ja ujuda. Üks
asi on naljakas, ladina keeles kutsutakse mind Bufo Calamitaks.
Õigemini – isegi mitte test, vaid rohkem nagu
selgeltnägemine, nõidumine. Kui tahate, et teie soov täide läheks, järgige
õpetussõnu täpselt, ärge katsuge suli teha: lugege korraga ainult ühte juhist,
täitke see esimese pikemalt mõtlemata ja ärge katsuge vastuseid kiigata.
Niisiis:
1.
Kirjutage
tulpa, üksteise alla, numbrid 1 kuni 11.
2.
Numbrite 1
ja 2 taha kirjutage üks suvaline arv 1-100.
3.
Numbrite 3
ja 7 taha kirjutage konkreetse vastassoolise nimi.
4.
Numbrite 4,
5 ja 6 taha kirjutage mistahes nime (võivad olla konkreetsete sõprade,
sugulaste või perekonnaliikmete omad).
5.
Numbrite 8,
9, 10 ja 11 taha kirjutage konkreetsete laulude täpsed pealkirjad (mistahes
keeles, paasi – õigesti).
6.
Nüüd soovige
midagi.
Lahendus on järgmine:
·
Number 3 on
inimene, keda armastate. Kui kirjutasite näiteks mõne Hollywoodi staari või
maailma tippsportlase, siis on tegemist samanimelise või sarnase nimega
persooniga.
·
Number 7 on
inimene, kes teile väga meeldib, aga kellega te pole lähemat kontakti saavutanud.
·
Number 4 on
inimene, kellest väga hoolite või kelle eest hoolitsete.
·
Number 5-le
pihite oma kõige suuremaid saladusi.
·
Number 6 on
teie “talisman” – temast võib oluliselt ära rippuda teie karjääri- vm edu.
·
Laul nr 8
assotsieerub kuidagi inimesega nr 3, nr 9 inimesega nr 7. Laul nr 10
iseloomustab teie enese olemust, nr 11 peegeldab teie ellusuhtumist.
·
Number 1
taha kirjutatud arv mängib teie elus teatud konkreetset rolli, sellega võib
seostuda ka mingi teie saladus.
Number 2 tagune arv on võti teie soovi täitumisele. Kui see on 1.10, siis
täitub soov lähema kuu aja jooksul; kui see jääb vahemikku 11-30, on ihaldatu
juba nädalaga teoks saanud. Tõenäoliselt veab aga neil, kes on märkinud arvust
31-st 100-ni – nende salasoov täitub juba järgneva 10 minuti jooksul!!
3 2 7 5 11 9 10 8 1 4 6 M 1.
Kuu 2.
Keskkoolilõpetanu 3.
Aine, mida õpitakse alates 7.klassist 4.
Naatriumi tähis 5.
Sapipuudus 6.
Matemaatika slängis 7.
Teater Tallinnas 8.
Kino Viljandis 9.
Šokolaadi pähklikreem 10. DJ 11.
“24” peategelane (õige nimega) Eelmise ristsõna õige vastus oli
HEINMETS ja väikese auhinna “Teen Spiriti” poolt võitis GERLI LIIV. Palju
õnne!! Ka seekord
saatke vastus meie e-maili aadressile teen.spirit@mail.ee
ning vastuseid ootame 21. aprillini. Edu lahendamisel!!!!
